Haigekassa juht Hannes Danilov: ravi kvaliteet võib kannatada

•• Põhja-Eesti regionaalhaiglas reedel toimuv VIII sügiskonverents kannab pealkirja „Tervishoid ja masu – kas saatus või diagnoos?” Kumb ta teie arvates on?

Arvan, et ikka rohkem saatus. Vaevalt et tervishoid ja selle korraldus Eestis seda masu on välja kutsunud.

•• Väiksemate tervishoiuteenuste hindade kehtestamine juba 15. novembrist on haiglatele, eriti maakonnahaiglatele, ränk. Kui raske südamega te sellise signaali  esmaspäeval välja saatsite?

Loomulikult polnud ma rõõmus, kuid samas on objektiivse reaalsusega raske võidelda.

Olen nõus, see on üsna karm. Aga kui ravikindlustusmaksu ei laeku, siis pole ka väga suuri põhjusi erilisi lootusi üles kütta. Ma ikka loodan, et kõik tulevad sellest välja. Aga loomulikult saan ma aru, et see ei ole kerge.

•• Hinnakirja madalamaks viimise põhjendus on, et ambulatoorse ravi maht jääb tänu sellele samaks. Aga ühiskond vananeb ja rohkem haigestutakse. Kas pole ohtu, et järgmisel aastal on kiiret ambulatoorset ravi vajavaid juhte rohkem, kui praegu on ette nähtud?

Oleme praegu jätnud juhtude arvu kogusummas 2009. aasta tasemele. Mitte muidugi päris kõigil erialadel, aga kogusummas. See tähendabki seda, et väike defitsiit tuleb, sest nõudlus suureneb igal aastal kuni kolm protsenti.

•• Need, kes defitsiidireale jäävad, peavad ära surema?

Ei pea, vältimatu ravi saamise võimalusi ei vähendata.

•• Kõvasti pikenevad aga järjekorrad statsionaarsele arstiabile. Maakonnahaiglates öeldakse, et mõnel alal on see juba praegu saavutanud haigekassa poolt kehtestatud maksimumpiiri ehk kaheksa kuud.

See sõltub ka sellest, millise haigusega on tegemist. Kui meil on veresoonte-või songalõikus, siis võib inimene kauem oodata. See ei ole n-ö fataalne küsimus. Ka näiteks puusaproteesil või silmakae operatsioonil on järjekord lausa paar aastat. Aga need on juhud, kus inimene võib oodata.

Jah, loomulikult on see ebamugav, kuid see ei põhjusta jäävaid tervisehäireid ja vigastusi. Aga kiired asjad – südameveresoonkonna haigused, vähiravi jms haigused – püüame hoida sellises kättesaadavuses, et ei pea patsiendile ütlema: pääsed arstile poole aasta pärast.

•• Siiski, millised on teie hinnangul haiglajuhi valikud, kui tulud muutuvad kuludest väiksemaks?

Tuleb kulusid kokku tõmmata või tulusid suurendada. Selleks viimaseks haiglatel just erilisi variante pole.

•• Ei saa ju osta nürisid skalpelle ja kasutada õhemat vatitupsu. Kui palju teie hinnangul siin kokkuhoiuvõimalust on?

Minu jaoks on see liiga raske küsimus, sest ma pole kunagi haiglas nii lähedal töötanud, et ma suudaksin seda hinnata või selles osas ettepanekuid teha.

•• Kas ainsaks pääseteeks on tõesti vaid arstide palgakärbe?

Arvan, et kindlasti ei võeta kogu seda raha arsti palgast. Aga arvan, et arstide palk läheb löögi alla ka.

•• Mis siis on teie soovitus haiglajuhtidele, kuhu kärpekäärid esmalt sisse lüüa?

Kärpimise ideoloogias tuleb esmalt üle vaadata oma arendustegevused. Ükskõik, kas need on investeeringutega seotud või on nad muud moodi finantseerimisega seotud. Need tuleb siis kokku võtta ehk n-ö katkestada või siis ajatada mingil kujul ja hoida põhiprotsess käigus. Oluline on keskenduda ju põhiprotsessile ja kõik muud tegevused minimeerida. See on üldine reegel rasketel aegadel, otseselt nõu ei oska ma kellelegi anda.

•• Aga kas pole ohtu, et kärbete tõttu võib hakata kannatama ravikvaliteet? Sellele viitasid nii Tõnis Allik kui ka Mart Einasto.

Tõenäosus on alati. Raske öelda. Nende mõlema käest võiks siis aga küsida, mis on ravikvaliteet – sellele mõistele on palju vastuseid ja definitsioone, nii et seda võib mitmeti hinnata. Minu arvates on ravikvaliteedi kõige lihtsam definitsioon – õige ravi õigel ajal ja õiges kohas. Arvan, et kvaliteedioht on, raha vähenemine mõjutab neid kõiki kolme. 

•• Mitmed välismaale tööle siirdunud arstid on viidanud, et Eesti haiglate suurimaid probleeme on see, et juhtkond ei suhtle arstidega piisavalt, pole loodud piisavalt häid tingimusi ning väljarände üks peamisi põhjusi ongi pigem see, et mujal on suhtumine ja töötingimused paremad.

Minu arvates on see päris õige tähelepanek, sest see on meie kultuuri ja rahvuse küsimus – me suhtleme tegelikult halvasti. Ja mitte ainult omavahel – sest ka omavahel ei suhtle me väga korrektselt, vaid me suhtleme halvasti ka patsiendiga. Ja see on muide väga paljude konfliktide põhjuseks tervishoius. Rääkisin sellest Tartu arstide päeva konverentsil kaks nädalat tagasi. Väga suur arusaamatuse põhjus on suhtlemine. Me küll arvame, et me oleme tohutult kenad ja viisakad, kuid tegelikkuses tulevad väga suured konfliktid just suhtlemise pinnalt. Ja mitte ainult meditsiinis. Me oleme kord juba sellised kurjavõitu ja tahaks kellelegi n-ö ära teha.

•• Olete patsientidelt palju selliseid signaale saanud?

Meieni jõuavad ka ju patsientide kaebused ja kui ma neid loen, siis tegelikult on seal vähese suhtlemise, vastastikuse arusaamatuse või emotsionaalne probleem, mitte niivõrd ravikvaliteedi probleem, et inimest on lausa valesti ravitud. Väga tihti on patsientidele just arusaamise küsimus jäänud segaseks. See, et arst aru saab, ei tähenda veel seda, et patsient aru saab.

•• Siiski, kas ohjeldamatu meditsiinitöötajate, arstide ja õdede väljavool võib alata, kui minnakse nende palga kallale?

Kas just ohjeldamatu, aga kindlasti võivad mõned minna, sest see on alati arsti isiklik otsus. Aga probleem pole ju niivõrd palga suuruses, sest palk pole arstidel nii väga väike. Probleem on signaalis. Me anname kogu meditsiinisfäärile – kõigile, kes seal töötavad ja sellega kokku puutuvad – sõnumi, et see pole enam nii stabiilne. Siis hakkabki inimene teistmoodi mõtlema. Selles on probleem. Mitte niivõrd selles, kas sa saad 500 krooni rohkem või vähem. 

Kui mulle öeldakse, et ma aasta või kahe pärast seda tööd enam teha ei saa, siis ma hakkan  juba enne mõtlema, millised on variandid kusagile mujale min­na, ja selletõttu keskendun ma vähem ka enda tööle.

•• Jaotamata kasumit tulevikule mõeldes täiel määral kasutusele võtta ei saa. Kuigi – reservides on ju raha küll. Aga – kui eurot ei tule, kas siis pole nii, et meditsiinisüsteem on juba halvemuse poole pööratud ning nii suurt laeva kiiresti õigele kursile tagasi pöörata pole võimalik?

Reservidest rääkides – tänavu võtame maksimumi kasutusele. 2010 on samuti planeeritud maksimum kasutusele võtta, mis kokku on 25 protsenti reservidest – üks neljandik! Kui lugesin täna rahvusvahelise valuutafondi arvamust Eesti kohta, siis nende arvates saabub meil rõõmus heaolu uuesti viie-seitsme aasta pärast. Jah, olukord vahepeal küll stabiliseerub, aga seda samal või natukene paremal tasemel, kui see on täna. Nii et jah – ei lange, kuid ilmselt ei lähe ka paremaks. Järelikult tuleb midagi välja mõelda. 

•• Edasine skeem oleks Euroo­pas konkurentsivõimelise tervishoiu tagamiseks praeguse rahas­tamis­skeemi muutmine, mille kohta ka arstide liit tegi hiljuti avaliku pöördumise?

Olen öelnud, et praegu koostatakse maailma tervishoiuekspertidega analüüsi ja aruannet, millises seisus me täna oleme ja kuidas seda saaks edaspidi finantseerida. Eks arstide liidu arvamus on ka sealt pärit, sest nendega, kellega oleme vestelnud ja intervjuusid teinud, neile tegime ka mustandi lühitutvustuse. Ja seal, nagu ka valuutafond ütleb, on öeldud, et tuleb vähendada määratud maksete osa tööjõult ning vastavalt suurendada siis teisi makse, näiteks käibemaksu.

•• Palju see tulevikus meditsiinisüsteemile kaasa aitaks?

See, mis praegu vähemaks jääb, see vahe tuleb reservide otsa saamisel kuidagi katta. Reservid võivad aga suhteliselt kähku otsa saada. Arvan, et madalamaks tervishoiukulutusi viia pole enam mõistlik. Siis läheksime juba struktuuri kallale, aga seda oleme ehitanud 15 aastat. Sellisel juhul peaksime mõne aasta pärast uuesti ülesehitamist alustama.

Haigekassa

2010. aasta ravikindlustuseelarve

•• Tuleva aasta ravikindlustuseelarve tulude suuruseks on planeeritud 10,9 miljardit krooni, kulusid on aga prognoositud  11,5 miljardi krooni eest.

•• Eelarve koostamisel arvestati sotsiaalmaksu laekumise 9-protsendise vähenemisega.

•• Reserve plaanitakse kasutusele võtta maksimaalses ehk 570 miljoni krooni ulatuses.

•• Eelarvesse on arvestatud tervishoiuteenuste piirhindade langus 6%. Uued piirhinnad kehtivad 31. detsembrini 2010.