Hädalisi abistav võlakaitse seadus jätaks laenukahju pankade kanda

Janek M. (31, täisnimi toimetusele teada) ostis aastal 2006, kinnisvarabuumi tipus, 1,46 miljoni krooni eest Mustamäele kolmetoalise korteri. „Tahtsin tulevikule mõeldes suuremat korterit,” ütles praegu üksi elav Janek.

Nüüd on tema palk langenud: varasema 16 000 asemel saab ta kätte 12 800 krooni, millest ainuüksi eluasemelaenu tagasimakse on 4600 krooni. Talvekuudel läheb kommunaalkuludeks üle 3000 krooni, lisaks veel telefoni-, interneti- ja elektriarve ning elamiseks jääbki mehel vaid 3000 krooni kuus. Hädalahendus poleks ka korteri müük, sest selle turuhind on praegu vaid umbes 800 000 krooni.

„Eestis võiks kehtida seadus, mis kohustaks panku andma laenuvõlglastele soovi korral maksepuhkust, ilma et sellega kaasneks laenuintressi tõus või lepingutasud,” pakkus Janek. Lisaks unistab ta ameerikalikust võtmed-tagasi-lahendusest: ju­hul kui korteri müügihind jääb tagatiseks oleva korteri peale võetud laenusummast väiksemaks, jääks vahe panga kanda.

Nii mõnedki Janeki soovid peaks täitma uus nn võlakaitse seaduse eelnõu, mille on koostanud rühm Eesti tippjuriste riigikogu õiguskomisjoni juhi Ken-Marti Vaheri eestvedamisel.

Eesti Päevalehe valduses olev eelnõu tööversioon raputaks põhjalikult Eesti laenuturgu. Praegu on laenuhädaliste ainsaks päästerõngaks eraisiku pankrot. Sellega läheb realiseerimisele pea kogu inimesele kuuluv vara, ta peab viie aasta vältel maksma võlausaldajatele kogu oma sissetuleku, mis ületab 4350-kroonist miinimumpalka, ning saab alles seejärel taotleda kohtult võlgadest vabanemist. Uus eelnõu muudaks eraisiku pankrotiprotsessi pikkust kolmest kuni seitsme aastani praeguse viie asemel.

Ent lisaks tekiks teinegi päästerõngas: võlgade ümberkujundamine, mis oleks võlgniku suhtes pankrotist leebem. Võlgnik saaks pöörduda kohtusse, kellel oleks õigus kinnitada võlgade ümberkujundamiskava. Seejuures peab võlgnik pakkuma kõigile esemelise tagatiseta võlausaldajatele vähemalt 10 protsendi tasumist võlgadest kolme aasta jooksul ja üldse kokku vähemalt 20 protsendi tasumist.

See oleks filtriks võlgade ümberkujundamisele – kes 10 protsentigi välja käia ei saaks, seda aitaks vaid pankrot.

Kahjud pankade kanda

Teine suurem muudatus puudutab laenu tagatiseks oleva korteri realiseerimist. Kui tagatiseks oleva korteri müügihind on laenusummast madalam, jääb praegu vahe inimese kanda. Edaspidi oleks kohtunikel võlakaitsemenetluse käigus õigus võlgujäädud summat vähendada kuni saja protsendi võrra. See tähendaks, et kahjud jääksid pankade kanda.

Kolmas suur muudatus puudutab inimesi, kelle vastu pank on juba algatanud täitemenetluse ning korteri müüki pannud: alates hetkest, kui võlgnik on esitanud võlakaitsemenetluse algatamiseks kohtule taotluse, täitemenetlus peatub. See tähendab, et pank ei saa tagatiseks olevat korterit maha müüa enne, kui võlgade ümberkujundamise kava on kinnitatud.

Võtmed tagasi?

•• Seaduseelnõu aitasid koostada eksperdid

Ken-Marti Vaheri (IRL) juhtimisel loodud eelnõu eesmärk on aidata makseraskustes füüsilistel isikutel oma võlgu ümber kujundada. Eelnõu ettevalmistamisel osalenud ekspertide rühma juht on vandeadvokaat Paul Varul.

•• Kolm õlekõrt võlgniku elu kergendamiseks

Ameerikalikku võtmed-tagasi-meetodit seadus ette ei näe. Küll aga saab pikendada laenutäht­aega, muuta võlakohustuse täitmist osadeks ning üldse võlakohustusi vähendada.