Gümnaasiumid ei tohi enam vastuvõtukatseid korraldada

 Üleeile jõudis riigikohtus lõpule ligi kaks aastat veninud kohtusaaga, mis puudutas väga heade õpitulemustega, kuid Gustav Adolfi gümnaasiumist (GAG) välja jäänud õpilase kaebust kooli vastu. Riigikohtu otsus võib tekitada hariduselus täieliku segaduse, sest lahendist selgub, et koolidel pole õigust korraldada õpilastele gümnaasiumi sisseastumiskatseid.

Haridusministeeriumi õigusosakonna juhataja Anno Aedmaa sõnul võib see kaasa tuua olukorra, kus sel kevadel võtavad koolid gümnaasiumiklassidesse õpilasi kõigi lõputunnistuse ja riigieksamite keskmise hinnete alusel koostatud pingereas.

Haridusminister Tõnis Lukas lausus, et olukorra parandab valitsuses heaks kiidetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu. „See sätestab tulevikus ühtlustatud nõuded gümnaasiumisse astumisel, see tähendab, et analoogilistes vaidlustes saab lähtuda juba konkreetselt gümnaasiumi nõuetest, mitte üksnes põhikooli lõputunnistusest,” sõnas Lukas.

Ometi on ministeerium arvestanud uue seaduse kehtima hakkamise ajaks 1. septembri, mis tähendab, et sel kevadel on käes olukord, kus kehtiv seadus ei võimalda gümnaasiumidel lisakatseid teha, kuid neid lubav uus seadus veel ei kehti.

2007. aasta kevadel jättis GAG gümnaasiumi saanute nimekirjast välja samas koolis edukate tulemustega põhikooli lõpetanud õpilase, sest ta põrus koolisisestel katsetel. Sellele järgnes kohtuskäik, kus hageja poole seisukoht oli, et gümnaasiumi peaks võetama põhikooli lõputunnistuste alusel.

Seadus keelab riigikohtu arvamuse kohaselt ka süvaõppega gümnaasiumidel arvestada koefitsiendiga endale sobivate ainete tulemusi või omistada mõningatele ainetele teistest suuremat kaalu.

Koolidirektorid riigikohtu sellise lahendiga rahul pole ja hindavad olukorda ärevust tekitavaks. „Selline käsitlus on reaalselt teostamatu ja pole elujõuline,” ütles Tallinna 21. kooli direktor Naida Toomingas. „Kriteeriumid peavad ikkagi olema, sest kui neid ei ole, võib tekkida olukord, kus ühte kooli soovivad 150 samade tulemustega õpilast.”

Hinded teadmisi alati ei näita

Toomingase arvates oleks parim variant, kui jätkuks senine olukord, kus kohalik omavalitsus nimetab koolide sisseastumistingimused. „Kui selline olukord nüüd tõesti on, siis peaks seda parandama seadusemuudatusega,” arvas Toomingas.

Koolidirektorite arvates ei saa ilma katseteta vastuvõttu tõsiselt võtta ka seetõttu, et koolide tasemed on erinevad. „Erinevate põhikoolide hinnetel on erinev väärtus ja see seab löögi alla õpilased, kes lõpetavad kõrgemate nõudmistega kooli,” ütles Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi di­rektor Katrin Martinfeld. „Kui meie koolis on inglise keele eriklass, siis nende õpilaste teadmised on põhjalikumad. Hinded ei pruugi seda näidata, sest ka nõudmised on rangemad.”

Mõnedki koolid on seni soodustingimustel gümnaasiumi võtnud olümpiaadide võitjaid, kuid praegu kehtiva seaduse järgi tohi enam neid eelistada.

Ministeerium ei välista üldnimekirja

•• Haridusministeeriumi õigusosakonna juhataja Anno Aedmaa lausus otsust kommenteerides, et talle tundub kohtu seisukoht kummaline. „Jääb arusaamatuks, miks võetakse kõiki tulemusi võrdselt ega lasta koolil otsustada, mis tulemused on neile olulised,” sõnas Aedmaa. „Jään seisukohale, et kohus on läinud vastuollu seaduse eesmärgiga.”

•• Aedmaa hinnangul on täiesti mõeldav variant, kus sel kevadel ei saa koolid katseid teha, vaid peavadki võtma õpilased vastu ainult keskmist lõpuhinnet arvestades. „Nii läheb, kui kohus oma tõlgendustes sellistele seisukohtadele jääb,” ütles Aedmaa. „Võimalus on muidugi ka see, kui riigikohtu otsus ütleks, et määrus on vastuolus kehtiva õigusega ja meil on võimalus määrust täpsustada.”

•• „Võtame näiteks Prantsuse lütseumi, mis on prantsuse keele süvaõppega kool. On kuidagi imelik, kui võetakse masinlikult arvesse kõik 9. klassi tulemused, kus prantsuse keel moodustab kõikidest hinnetest ainult viis protsenti,” ütles Aedmaa.

Riigikohus: loevad ainult lõputunnistus ja eksamihinded

•• Otsuses on kirjas: „Seega ei võimalda kehtiv regulatsioon gümnaasiumisse vastuvõtmiseks kandidaatide paremusjärjestuse koostamisel lähtuda muudest tingimustest peale põhi­kooli lõpetamise tulemuste, nagu sätestab PGS § 28.” Mida see inimkeeli tähendab?

Riigikohtu pressiesindaja Eveli Kuk­lane: „Selleks, et täitevvõim saaks kehtestada kooli vastuvõtuks konk­reetsemaid tingimusi, peab põhi­seaduse §-st 3 tuleneva sea­dus­lik­kuse põhimõtte järgi olema selleks seaduses selge volitusnorm. Praeguses redaktsioonis seadus sellist volitusnormi ei sisalda. Järe­likult puudub võimalus arvestada gümnaasiumisse sisseastumisel muid näitajaid kui põhikooli lõpetamise tulemused.

•• Kas see tähendab seda, et ka olümpiaade ei tohi arvestada?

Kehtiva õigusega ei ole kooskõlas ringkonnakohtu seisukoht, et süva­õppe puhul võib gümnaasium arvestada mõne aine tulemusi koefitsiendiga.