Garaažilaps oli pikalt abita jäetud

Eelmisel kolmapäeval Tallinnas Sõpruse puiestee garaažist nutmast leitud nelja-aastane tüdruk ja tema narkoprobleemidega ema olid küll Tallinna linna lastekaitsjatele teada, kuid siiski jäänud pikaks ajaks abita.

„Hommikul kell kuus oli politsei väikese tüdrukuga meie ukse taga,” kirjeldas Tallinna laste turvakeskuse Lilleküla majaüksuse juht Priit Siig, kuidas laps nendeni jõudis. Lapse leidis garaažiboksist juhuslik mööduja, kes kuulis lapse nuttu. Garaažid asuvad Kristiine sotsiaalkeskuse kõrval, jagades sama aadressi. „Eks ta oli ehmunud ja kohkunud, alajahtunud ei olnud. Meie medõde ja psühholoog tegelevad temaga, juba on ajad kinni pandud nii hambaarsti kui ka perearsti juurde, et saada täielik ülevaade tema tervislikust olukorrast,” rääkis Siig. Lapse hambad on Siigi sõnul halvas korras ning ta ei ole sotsiaalselt eakohaselt arenenud, näiteks ei tee vahet värvidel ja jutt ei ole kuigi selge. Ema on küll teavitatud, et laps on turvakeskuses, kuid ta pole asutusega veel ühendust võtnud.

Ema otsis last

Politsei teatel pöördus ema nende poole lapse leidmisele järgnenud päeva õhtul, otsides last taga. Seejärel käis ta Kristiine lastekaitse peaspetsialisti Anne Sundja jutul. Edasi peaks temaga tegelema aga hoopis Kesklinna linnaosa lastekaitsja, sest naine ja laps on sinna sisse kirjutatud.

Politseile ütles 25-aastane naine, et oli jätnud lapse garaaži ainult selleks korraks, ja kinnitas, et nad ei ela seal. Politsei pressiesindaja Harrys Puusepa sõnul on nad aga naisega ka varem kokku puutunud, kuna too on kasutanud kangeid heroiinilaadseid narkootikume. Juba 2006. aastal on naist narkootikumide tarvitamise eest karistatud rahatrahviga. Puusepp kinnitas, et kui lastekaitsjad oleksid lapsevanema kohta sellist infot küsinud, oleks see neile edastatud.

Tallinna lastekaitsetöötajate viimane teadaolev kontakt probleemse perega näib olevat kaks ja pool aastat tagasi, kui naine elas lapsega Põhja-Tallinnas Ristiku tänaval. „Meie lastekaitsetöötajale tuli signaal, inspektor käis kodus kohal, aga midagi hullu ei avastanud,” kirjeldas linnaosa pressiesindaja Eno Leies. „Siis ta kolis sealt ära ja side katkes.” Nüüd rääkis naine ise Anne Sundjale, et elab sõbrannaga Nõmmel. Nõmme lastekaitseosakond aga märkis taas, et nemad ei tea sellest perest midagi. 

Voodid ja elekter

Sundja sõnul kirjeldas lapse leidnud isik, et garaaži oli sisse seatud kaks voodit ja elekter. Kõrval garaažiboksi pidav mees kinnitas Päevalehele, et boksis elas aeg-ajalt üks mees. „Nad olid sinna külla läinud ja siis magama jäänud,” kirjeldas Sundja.

Ta lisas, et lastekaitsjate ennetustöö on selliste perede puhul keeruline, sest nad liiguvad ühest linnaosast teise. „Mingis mõttes me ikka omame infot nende perede kohta, oleme nad välja selgitanud,” kinnitas ta siiski. „Nõustasin ema, et võtku end töötukassas arvele, sest ta on töötu. Selgitasin, et tal on õigus saada toimetulekutoetust. Ta ei teadnud nendest võimalustest midagi,” ütles Sundja.

Narkomaanidest lapsevanematest rääkides möönis ta, et kuigi kõigepealt püütakse teha ennetustööd, näitab kurb statistika, et sellised juhtumid lõpevad tihti vanemlike õiguste äravõtmisega.

„Selle juhtumi puhul on ka ju selge, et probleemid ei ole tekkinud ühel hetkel, vaid on pikka aega olnud,” leidis Tallinna laste turvakeskuse juhataja Erki Korp ja lisas, et raskel ajal sõltuvusprobleemid süvenevad. Korp tõi esile, et kui lapsevanemad ei ela linnas püsivalt ühes kohas või tulevad Tallinna üldse maapiirkondadest, kuhu nad on sisse kirjutatud, siis puudub sotsiaaltöötajatel nende kohta igasugune ülevaade. Praegu on Tallinnas 1300–1500 lapse kohta üks lastekaitsetöötaja, mida on tema sõnul selgelt liiga vähe. 

Järelevalve­ jätab kõvasti soovida

•• Lastekaitsja Anne Sundja sõnul ei paku tänapäevane perearstisüsteem  sellist kontrollsüsteemi nagu vanasti. „Varem olid kõik piirkonna lapsed polikliinikus arvel ja kõigi kohta oli informatsiooni. Piirkonna arst teadis, kes kuhu sündis ja kuhu laps liikus.

Nüüd on perearstide süsteem ja laps võib olla hoopis teises piirkonnas. Kontrollivõimalus kaob ära. Lapsele oleks kõige parem, kui tal oleks lasteaiakoht. See tagaks talle kolm korda päevas söögi pluss eakohase arengu. Selleks peaks olema sotsiaalseid lasteaiakohti.”

•• Turvakeskuse juhataja Erki Korp tõi esile ka eluasemeprobleemi aktuaalsuse. Selle noore naise ema on surnud, isa ja vend müüsid korteri maha. Naine püüdis elamispinda üürida, kuid jäi maksetega kohe hätta. Narkosõltuvuse ravi eest tuleks tal samuti endal maksta, selleks ta täiskasvanuna abi ei saa. Sõltuvusprobleemiga inimestele ei võimalda linn ka kohta sotsiaalmajutusüksuses.