Vanalinnas seisavad kartmatult piraattaksod
Laupäeva hilisõhtul ootab ööklubi Hollywood ees tumedat värvi kipakas Opel, mille katusel ilutseb kollane takso-plafoon. Piirkonnas liiguvad küll politseipatrull ja munitsipaalpolitsei taksokontroll, kuid Opeli roolis olev juht ei tee neid märkamagi. Tähelepanematus on vastastikune, kuigi taksokontrolli tegijaid võiks ju auto väga huvitada, sest tegu on piraattaksoga.
Kuidas piraattaksot ära tunda? Nimelt peab iga takso olema registreeritud majandustegevuse registris ja nädalavahetusel Eesti Päevalehe fotograafi objektiivi ette jäänud taksodest suurem osa on seal ka olemas, kuid nii Opeli kui ka mõnikümmend meetrit eemal kliente oodanud heledat värvi Mercedes Benzi kohta ei leia registrist märkigi.
Kaks nädalat tagasi kirjutas Eesti Päevaleht pealinnas valitsevast taksosegadusest ja artiklist selgus, et konkurents magusamate positsioonide pärast kesklinnas on mõnede taksojuhtide vahel läinud nii teravaks, et juba tuuakse mängu ka narkomaanid, kes torkavad autorehve läbi, rääkimata tavapärasematest ähvardusmeetoditest.
Eesti Päevalehte konsulteeris Tallinna taksondusega lähedalt kursis olev inimene, kelle sõnul ei kuulu pealinna kõige taksorohkemas piirkonnas võitlejate ringi ainult pealinnas rööveltaksodena tuntud hirmkalli kilomeetrihinnaga sõidukid, vaid ka eelmainitud ilma ühegi tegevusloata tegutsevad piraattaksod ja isegi väiksematest linnadest nädalavahetuseks palgaraha teenima tulnud taksojuhid. Neid tuleb Haapsalust, Ida-Virumaalt ja koguni Tartust.
Võõrastele trahve ei tehta
Taksonduse ohjamise ja järelevalvega peaks Tallinnas tegelema munitsipaalpolitsei, kuid võõrast kohast tulevate taksode puhul jääb nende oskustest ja ka volitustest pahatihti väheks.
Mupo avalike suhete peaspetsialist Monika Lestberg kinnitab, et väljastpoolt pealinna tulnud taksodega on inspektorid kokku puutunud. „Taksoveoluba annab vedajale õiguse teenindada sõitjaid ka sõiduks väljapoole oma tavapiirkonda, kui klient seda soovib,” sõnas Lestberg. „Pärast kliendi lahkumist peab takso naasma oma piirkonda ning kliente võib teenindada ainult tagasisuunal. Näitena: kui Haapsalu taksojuht toob kliendi Tallinnasse, siis võib Tallinnas kliente teenindada ainult tagasisuunal Haapsallu.”
Kõik on igati loogiline, kuid ometi seisavad mujalt saabunud taksod rõõmsalt pealinnas ja ootavad kliente. Siin tulevad taas mängu taksonduse kummalised seadused.
Nimelt ei keela otseselt mitte ükski seadus taksotunnuseid kasutades näiteks Haapsalu taksoveoluba omaval taksojuhil oma autoga Tallinnas seista ja kliente oodata. Neid juhte saaks karistada ainult siis, kui nad osutavad taksoveoteenust klientidele, kes ei sõida nende teeninduspiirkonna poole.
Samal ajal aga puudub munitsipaalpolitseinikel õigus kliendiga taksot kontrollimiseks kinni pidada, sest selleks vajavad nad riikliku politsei abi.
Eesti Päevaleht üritas teada saada, kas linna- ja riigipolitsei koostöös on ka mõnda sellist taksojuhti trahvitud. Lestberg jättis küsimusele vastamata, ent toimetusele teadaolevalt trahve välja kirjutatud ei ole.
Selle asemel märkis Lestberg: „Suur-Karja tänaval on olukord tõesti pingeline, eriti nädalavahetusel. Munitsipaalpolitsei inspektorid kontrollivad pidevalt antud piirkonda ning väärteotunnuste ilmnemisel alustavad väärteomenetlust. Kui mõni kodanik arvab, et taksojuhtide tegu või käitumine on õigusvastane, võib sellest alati teada anda munitsipaalpolitsei korrapidaja numbrile 14 410.”
Probleemiks suitsetamine
Ka Eesti Päevalehe fotograafi pildile tabatud Opel oli Suur-Karja tänaval. Samal ajal tegi seal reidi taksokontrolli patrull, ent taksojuht olukorda ilmselt ohtlikuks ei hinnanud, sest jäi paigale.
Munitsipaalpolitsei statistika järgi on taksokontrolli tegijate töövaldkonnas praegu põhilised probleemid taksos suitsetavate juhtide arvu hüppeline suurenemine, määrdunud sõidukid, puuduvad koolitunnistused, puudulik dokumentatsioon või valesti parkimine.
Ameti korrapidajale laekunud kodanike avaldustest on näha, et põhiliselt kaebavad kliendid arve suuruse, taksojuhi käitumise või valesti parkimise üle.
