Eurovolinik Hübner: ootame Eestilt suuri europrojekte

 Eesti Päe­va­leht koh­tus nä­da­la eest Eu­roo­pa Ko­mis­jo­nis tõuke­fon­di­de ra­ha ku­ree­ri­va re­gio­naal­po­lii­ti­ka vo­li­ni­ku Da­nu­ta Hübne­ri­ga uu­ri­maks, kui­das ol­lak­se ra­hul olu­kor­ra­ga, kus Ees­ti va­lit­sus po­le siia­ni saa­nud Brüsse­li heaks­kii­tu ühe­le­gi tõuke­fon­di­de ra­ha­ga plaa­ni­ta­va­le suurpro­jek­ti­le.

Hübner tõdes, et Ees­ti peaks nen­de pro­jek­ti­de et­te­val­mis­ta­mist ja heaks­kiit­mi­seks esi­ta­mist kii­ren­da­ma. „On pal­ju pro­jek­te, mi­da Ees­tilt oo­ta­me, kuid me po­le ühte­gi veel saa­nud.” (Eel­mi­sel nä­da­lal läks Brüsse­li poo­le tei­se­le kat­se­le ma­jan­dus­mi­nis­tee­riu­mi uu­te rei­si­ron­gi­de soe­ta­mi­se ka­va – toim.) „Ma ta­hak­sin, et see lä­heks kii­re­mi­ni,” tõdes ta.

Suurp­ro­jek­ti­deks ni­me­tab Eu­roo­pa Ko­mis­jon kõiki tõuke­va­hen­di­test ra­has­ta­ta­vaid et­tevõtmi­si, mil­le ko­gu­mak­su­mus on üle 50 mil­jo­ni eu­ro. Ees­ti mas­taa­pe ar­ves­ta­des jäl­gib ko­mis­jon siin ka väik­se­ma­te pro­jek­ti­de ra­ken­da­mist. „Sel­lepä­rast vaa­ta­me Ees­tis ka neid pro­jek­te, mis on na­tu­ke väik­se­mad, kuid ku­ju­ta­vad teie kon­teks­tis en­dast siis­ki suu­ri pro­jek­te,” nen­tis Hübner.

Investeeringud nihkuvad

Vo­li­ni­ku kin­ni­tu­sel teab ta mi­tut pro­jek­ti, mil­le kal­lal töö käib. „Tea­me, et töö käib nii mõne­gi pro­jek­ti juu­res. Näi­teks saa­ri ühen­da­va­te sa­da­ma­te re­konst­ruee­ri­mi­se ka­va, Tar­tu üli­koo­li ja Tal­lin­nas asu­va haig­la re­konst­ruee­ri­mi­ne. See­ga on pro­jek­te, mi­da loo­da­me Ees­tist saa­da. Jul­gus­tak­sin Ees­ti va­lit­sust tões­ti suur­te pro­jek­ti­de­ga kii­re­mi­ni lii­ku­ma,” rõhu­tas ta veel kord.

Eu­roo­pa Ko­mis­jo­ni liik­me sõnul äh­var­da­vad vas­ta­sel kor­ral suu­red ja ma­jan­dust tur­gu­ta­vad in­ves­tee­rin­gud vä­ga kau­ge­le tu­le­vik­ku nih­ku­da. „On prob­leem, et suurp­ro­jek­ti­de et­te­val­mis­ta­mi­se­le ku­lu­ta­tak­se lii­ga pal­ju ae­ga – see võtab kaks-kolm aas­tat. Ja siis tu­leb han­ge­te prot­sess, mis võtab jäl­le ku­ni aas­ta,” mär­kis vo­li­nik, li­sa­des, et olu­kord on sümp­to­maa­ti­li­ne kõigi­le uu­te­le liik­mes­rii­ki­de­le. Rää­ki­des eu­ro­va­hen­di­te ka­su­ta­mi­sest üldi­selt, kin­ni­tas re­gio­naal­po­lii­ti­ka juht, et Ees­ti on Eu­roo­pa Lii­du eel­mi­se fi­nants­pers­pek­tii­vi ra­ha ka­su­ta­mi­sel ol­nud üks pa­ri­maid. Kuid siis­ki too­ni­tas ta tun­gi­valt va­ja­dust pi­da­da käe­so­le­va pe­rioo­di (aas­tad 2007–2013) ra­ha ka­su­ta­mi­sel kin­ni kok­ku­le­pi­tud tõuke­va­hen­di­te ka­su­ta­mi­se eesmär­ki­dest.

„Kui ra­ha pan­nak­se kok­ku­le­pi­tud koh­ta­des­se, lu­baks see  elav­da­da nii ma­jan­dus­te­ge­vust kui ka tõsta kon­ku­rent­sivõimet. Krii­si ajal ee­mal­du­tak­se sa­ge­li kon­ku­rent­sivõime pa­ran­da­mi­se eesmär­gist, aga ma loo­dan, et Ees­ti siis­ki jär­gib eesmär­ke, mis olid kok­ku le­pi­tud,” mär­kis Hübner.

Euroraha kasutamine lihtsustub

•• Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika voliniku Danuta Hübneri kinnitusel on Brüsselis heaks kiidetud mitu sammu, mis peaksid tegema tõukefondide vahendite kasutamise kiiremaks ja lihtsamaks. Näiteks on otsustatud, et liikmesriigid saavad hakata projektide elluviijatele euroraha üle kandma ettemaksu korras.

•• „Tavaliselt on raha makstud ainult siis, kui projektid juba esitavad andmeid, kuid ettemaksuga saaksime rohkem raha kätte anda,” ütles Hübner.

•• Kauaoodatud lihtsustusena väikeste projektide elluviijatele tõi ta esile võimaluse näidata projektide üldkulusid teatava protsendiga. „Tegime ettepaneku projektide üldkulude protsendiga arvutamiseks. Väiksematele projektidele oli see kui õudusunenägu – kuidas kalkuleerida projekti jaoks kasutatavat elektrit või arvutikasutamist. Nüüd on kõik see palju lihtsam,” teatas Hübner. „Loodame, et Eesti kasutab neid võimalusi täielikult.”