Euroopa õppiv noorsugu surfib innukalt

Interneti kasutamine on otseselt seotud haridusliku ja sotsiaalse tausta ning vanusega, osutab uurimus. Nii kasutab internetti keskmiselt 60 protsenti töötajatest ja 40 protsenti töötutest. Keskhariduseta inimestest käib netis neljandik eurooplastest, samas kui keskhariduse omandanute seas on see harjumuseks juba pooltele ning kõrgharidusega inimestest 77 protsendile.

Kõige laiem haridusest tingitud lõhe on näha Portugalis, kuid kõige väiksem on see Leedus. Viimane tähendab liikmesriikide lõikes paraku küll seda, et Leedus kasutab netti konkurentsitult kõige vähem kõrgharidusega inimesi. Seevastu Rootsis, Taani, Soomes ja Saksamaal kasutasid internetti enam kui pooled põhihariduseta inimesed – rohkem kui Leedu ja Kreeka kõrgharitud.

Põhjamaad on üldises edetabelis mõistagi esirinnas, kusjuures nendega pea samas kategoorias on Holland. Viimase puhul on huvitav see, et enam kui pooled sealsed pensionärid kasutavad netti samuti püsivalt.

Põhjamaad eesotsas

Soomes ja teistes Põhjamaades on õppurite netilembus tohutu. Teisisõnu: ülikoolides juba 1990. aastate algul tugevalt soodustatud elektrooniline suhtlemine ja tegutsemine on põhjamaise elukorralduse pärisosa. Netti kasutab Soomes 97, Rootsis ja Taanis 96 protsenti õppuritest. Seevastu Eestiski imetletud Iirimaal on see protsent vaid 57, sellest madalam määr on üldse ainult Kreekas.

Põhjamaades lähevad õppurite sellekohased harjumused ladusalt ja loomulikult üle ka tööellu. Seevastu uutes liikmesriikides, kus noored on juba suhteliselt sarnased oma eakaaslastega vanades liikmesriikides, pole internetikasutus veel nii valdavalt tööellu läbi murdnud. Eesti on selle protsessi esirinnas – enam kui pooltel eestlastel on internet töö juures igapäevane abimees või suisa töövahend.

Digitaalne lõhe kulgeb aga mitte ainult liikmesriigiti, vaid ka sotsiaalset ja vanuselist piiri mööda. Näiteks vaid 8 protsenti Leedu töötutest sai möödunud aastal internetti katsuda, Lätiski vaid iga kümnes.