Euroopa komisjon hoiatab Eestit hiljaks jäänud seaduse pärast kohtuga

Euroopa Komisjon saatis eile Eestile „põhjendatud arvamuse” nimelise teise hoiatuse, kuna Eesti pole üht Euroopa Ühenduse direktiivi kahe aastaga kohalikuks seaduseks muuta suutnud. 2005. aasta direktiivi oleks pidanud siseriiklikul tasandil üle võtma 1. aprilliks 2007.

Euroopa Ühenduse direktiiv käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning selle eest vastutajate karistamist.

Samasuguse hoiatuse said peale Eesti veel seitse EL liikmesriiki: Soome, Suurbritannia, Küpros, Prantsusmaa, Malta, Luksemburg ja Portugal.

Pärast hoiatust läheb asi Euroopa Kohtusse

Teise etapi teade ehk ”põhjendatud arvamus” tähendab, et komisjon on arvamusel, et tegemist võib olla ELi õiguse rikkumisega. Sellest järgmine ja viimane etapp on asja üleandmine Euroopa Kohtule, kes teeb asjaomaste juriidiliste kohustuste kohta otsuse.

Euroopa komisjoni Eesti esinduse pressiesindaja Marit Ruuda sõnul on raske hinnata, millal täpselt võiks Eesti asi Euroopa kohtusse jõuda. „Ajaliselt on täpselt raske hinnata, aga tavaliselt võtab üks etapp aega paar kuud,” ütles Marit Ruuda Päevaleht Online'ile. Pealegi ei pruugi kohtuasi vajalikuks osutuda, kui Eesti seaduse piisavalt ruttu valmis saab.

Kõnealune direktiiv võetakse Eestis üle kahe seadusega, teatas keskkonnaministeerium. Üks neist, karistusseadustiku muutmise seadus, on juba Riigikogus, kuid teisega, veeseadusega, läheb veel aega. Veeseaduse muutmise seadus on praegu menetlemisel e-õigusesse esitamiseks.

Keskkonnaministeeriumist ei osatud täpselt öelda, kui kaua veel seaduse vastuvõtmiseks aega läheb. „Eelnõu esitatakse lähiajal e-õigusesse kooskõlastusringile, misjärel saadetakse eelnõu kiiremas korras arutamiseks Vabariigi Valitsusele ja vastuvõtmiseks Riigikogule,” selgitas keskkonnaministeeriumi esindaja Brita Merisalu Päevaleht Online'ile. 

Seaduse vastuvõtmist takistasid lisauuringud ja valitsuse vahetus

Keskkonnaministeeriumi kinnitusel valmis veeseaduse muutmise seaduse eelnõu tegelikult juba selle aasta alguses, kuid eelnõu menetlemine on võtnud oodatust kauem aega eelkõige sellepärast, et tuli teha lisauuringuid merekeskkonnale tekitatud kahju tuvastamise kriteeriumite paikapanemiseks (kriteeriumid peavad põhinema teaduslikul alusel).

Nende kriteeriumide alusel tehakse kindlaks, kas ja millises ulatuses on laevalt pärineva reostusega merekeskkonda kahjustatud, mis on omakorda oluline reostajale kriminaalkaristuse määramisel.

"Eelnõu menetlemist on aeglustanud ka valitsuse vahetus selle aasta kevadel," ütles Brita Merisalu.