ETV ekraanile jõudvatest telesaadetest viiendikul dikteerib sisu riik oma parema äranägemise järgi

Seega on osaliselt või täielikult euroliidu ja riigi raha eest ETV ja ETV2 programmis tänavu lausa 24 programmi. Alates „Osoonist” (keskkonnainvesteeringute keskuse ehk KIK-i rahastatud) kuni majandussaateni „Kapital” (majandusministeeriumi haldusalas oleva Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse finantseeritud) – kõigist kumab riigi raha.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo kokkupandud andmed näitavad, et kui kõik eraldised kokku arvutada, on sel hooajal ETV ja ETV2 eetris finantseeritud saateid 1,9 miljoni euro eest. Kui aga arvestada seda, et enamasti on dikteeritud, millest saated rääkima peavad, on mõnel päeval eetris kuni kolm tundi programme (parandatud 19. aprillil), mille fookus pole rahvusringhäälingu otsustada.

KOV-idki tellivad

Selles nimistus pole aga veel neid saateid, mis saavad oma rahastuse näiteks Euroopa Liidu LEADER-programmiga – raha, mis läheb kohalike omavalitsuste juurde loodavatele algatusrühmadele. Samuti pole täpselt teada, kui palju avalikku raha on seni läinud valdadest ja linnadest nende saadete tootmiseks, mis räägivad kohalikust elust.

ETV kahe kanali toimetuste tööjõukulu (ilma uudistetoimetuseta) ja programmikulud on 2012. aasta eelarve järgi kokku 8,5 miljonit eurot. Ehk siis selle raha eest makstakse toimetusele palka, tehakse omasaateid (sealhulgas riigi ja euroliidu toetusega saateid) ning ostetakse teisi sisse. Umbes 800 000 eurot toetust on ka selles tegevuses kajastatud, kuid on näha, et tegelikult liigub ETV kahe kanali ekraanidel veel lisaks 1,1 miljonit eurot. See aga tähendab, et umbes viiendik eetrisse jõudva programmi rahast on suunatud riigi ja euroliidu eelistatud teemadele.

Mõju saatekavale

Näiteks teisipäeval, 17. aprillil nägi ETV eetris saateid „Puutepunkt” (rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi, sotsiaalministeeriumi kaudu), „Meie inimesed” (töötukassa) ja „Osoon” (KIK). Kokku umbes tund aega. Samuti ETV2 pealt saadet „Kolmnurk” (integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus Meie Inimesed – MISA), „Rakett 69” (SA Archimedes) ja „Püramiidi tipus” (SA Archimedes).

Osa riigi või eurorahaga tehtavatest saadetest toodab ETV ise – näiteks on venekeelne kultuurisaade „Batareja” ja „Meie inimesed” kõige suurema sihtfinantseeringuga ERR-i eelarves. Ülejäänute puhul aga taotlevad fondidest toetust väiksemad tootjafirmad, kellele siis ETV annab kaasa huvikirja, et konkursi võidu korral on rahvusringhääling nõus seda saadet ka näitama. Sisuliselt tähendab see aga ERR-ile puhast võitu – tootmisega tegeleb keegi teine, raha maksab keegi kolmas ja programmi saab vaata et tasuta.

Hammasrataste vahele sattus näiteks ka OÜ Alpi Film, kellest Eesti Päevaleht eelmisel nädalal kirjutas. Nemadki otsisid fondi, küsisid rahastust ka omavalitsustelt ja omavalitsusliitudelt (kust oleks saanud ehk samuti mingit euroraha), kuid tegid seda sellisel moel, mis andis justkui mõista, et ETV-sse saab aega osta. Kuid kui vallad ei saa, siis näiteks keskkonnainvesteeringute keskus ikka saab.

ERR-i juhatuse liikme Hanno Tombergi sõnul ei ole sellistel konkurssidel osalemine kuidagi negatiivne – tegemist on avaliku rahaga, mis ongi mõeldud telesaadete tegemiseks. Ta lisab, et kui ERR-il poleks võimalik kasutada ministeeriumide ja avalike fondide raha, väheneks teleprogrammide tootmiseks vajalike vahendite maht ligikaudu kümne protsendi võrra aastas. „Lisades programmi eelarvele ka uudiste ja sporditoimetuse eelarved, moodustab ministeeriumidelt ja teistelt avalikelt fondidelt saadud raha veelgi väiksema osa ehk umbes kuus protsenti meie teleprogrammide eelarvetest,” selgitas ta.

Kes valib teemad?

Muret teeb toimetuse sõltumatus ja vabadus teemade üle otsustada. „Sihtfinantseeringute abil rahastatavate programmide puhul jääb alati ka väike küsimärk ERR-i täieliku toimetusvabaduse osas, isegi kui toetuslepingutega on ERR-i toimetusvabadus tagatud, siis tegelikkuses on toetatud projekti toimetajal väga raske olla vajadusel piisavalt kriitiline toetava institutsiooni suhtes,” kirjutatakse tänavuse aasta ERR-i eelarve seletuskirjas. Nädal aega tagasi, enne praeguste arvude teatavaks saamist, muretses toimetusvabaduse pärast ka äsja ERR-i juhiks tagasi valitud Margus Allikmaa.

„Probleemiks on rohkem see, et me ei mõtle neid teemasid ise välja, millele raha taotleme, vaid otsime välja fonde, mis pakuvad rahaga koos välja teema,” ütles ta intervjuus Eesti Päevalehele eelmisel teisipäeval. „See ei ole päris lõpuni korrektne.”

Selle mõttekäiguga on päri ka Tomberg. „Loomulikult oleks läbipaistvam, kui osa ministeeriumide tele- ja raadiosaadete tootmiseks mõeldud vahenditest oleks lisatud rahvusringhäälingu eelarvele,” selgitas ta. „Seda teemat on arutatud ka rahvusringhäälingu nõukogus ja riigikogu kultuurikomisjonis.”KommentaaridHagi Šein
ERR-i nõukogu esimees
Ideaalne mudel oleks see, kui ERR-i rahalised võimalused oleks sellised, et lisaraha fondidest poleks tarvis. Vahel tuleb aga seda teed minna. On ju olemas spetsiaalselt suunatud projektid, mille lepingud tõesti tagavad selle, et parim pakkuja võidab.

Praktikas tegelikult sõltumatuse muret ei ole, nagu oleme näinud ka näiteks „Batareja” saate tootmise puhul. Oluline on see, et toimetusvabadus ei oleks ohustatud. Mitte nii, et kes maksab, tellib muusika. Samas jääks terve hulk kvaliteetset sisu tootmata, kui neid lisavõimalusi ei oleks.

Artur Talvik
filmimees
Süsteem peaks käima eelkõige ikkagi niipidi, et tootja teeb oma sarja valmis – ükskõik, kuidas ta seda siis rahastab – ja seejärel hakkab müüma oma toodangut telejaamale. Meie tegime oma sarja „Hummeri jälgedes” just niipidi. Toetust taotlema hakates me isegi ei maininud, millises kanalis hakkaks see jooksma.
Midagi on ikka väga hapu, kui ERR-i poliitika on see, et minna fondide juurde ja küsida, millise teema kajastamist saaks rahastada. See on sõltumatuse küsimus. Tegelikult peaks olema ju ERR-i enda otsustada, mida nad kajastavad.