Ettevõtted saavad taas loa parteisid toetada
Eile õhtul sai riigikogu põhiseaduskomisjon lõpuks lukku lüüa erakondade rahastamise korra muutmise ettepanekud. Need pidid justiitsministeeriumi poole teele minema juba eelmisel nädalal, aga eilseni tuli oodata ajapikendust küsinud Reformierakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonide seisukohti. Nad tahtsid ettepanekud veel kord kõigi nelja fraktsiooni vahel läbi arutada, et kõik pooled nende sisu ühtmoodi mõistaksid.
Eesti Päevalehe käsutuses olevast kirjast nähtub, et enamik ettepanekuid, mis põhiseaduskomisjonis pärast rohkem kui kolme kuud arutelu lauale jäid, saadeti ka enam-vähem samal kujul ministeeriumi.
Mõned punktid aga on saanud komisjonilt kaasa täpsemad juhised. Näiteks leiti, et püsivat toetust võiksid riigieelarvest saada peale riigikokku pääsenud erakondade ka need erakonnad, mis on kogunud 2,5–5-protsendise toetuse. Tõsi, kui suur võiks olla nende rahastusprotsent, jäeti lahtiseks.
Samuti on komisjon seisukohal, et arutada tuleks ettevõtete annetuste lubamist. Sel juhul tuleks annetustele ette näha tingimused, näiteks kehtestada annetuste summapiir ja ülekandeviis.
Sularahas tehtud annetuste piiriks peaks komisjoni arvates seadma 1200 eurot aastas inimese kohta. Mingi summapiir võiks komisjoni arvates olla ka muul viisil tehtud annetuste jaoks, aga kui suur see peaks olema, on veel arutelu küsimus. Erakonnaseaduse eiramise eest peaksid parteidele olema ette nähtud sanktsioonid, sealhulgas varalised mõjutusvahendid.
Samuti märkis komisjon ettepanekutesse, et üldine eesmärk on liikuda valimiskulude piiramise poole. Selleks oleks kaks võimalust: kulude piiramine rahalise ülempiiri seadmisega või kampaania mahu piiramine. Viimasel juhul võiks näiteks korraldada riikliku meediareklaami hanke, millega tagataks igale valimistel osalevale erakonnale võrdne osa reklaamipinda või aega.
Algul saabus põhiseaduskomisjoni üleskutse peale ettepanekuid kokku 21 institutsioonilt, kodanikuühenduselt ja üksikisikult.
Põhiseaduskomisjon palus justiitsministeeriumil eelnõu projekti välja töötada 1. märtsiks.
KOMMENTAARID
Rait Maruste
põhiseaduskomisjoni esimees, Reformierakond
Ei ole teinud arvestust, kelle ettepanekud sisse jäid. Tehtud töö on kõik olnud ettevalmistava eesmärgiga, lõpliku skeemi pakkumine polnud praegu meie eesmärk. Esialgu tahtsime leida osapoolte vahel üksmeelt, et saaks üldse tööle hakata, ja kõik, mis seal ettepanekutes kirjas on, sellega nõustusid komisjonis kõik liikmed. Kui eelnõu valmib, tuleme detailide juurde tagasi ja siis tuleb neid tahes-tahtmata hääletama hakata.
Kajar Lember
põhiseaduskomisjoni esimees, Reformierakond
Võib nii öelda, et leidsime kesktee, millele ükski erakond vastu ei ole. Nüüd on oluline, et ministeerium erinevad ettepanekud ja võimalused läbi analüüsiks.
Kui algul tundus, et näiteks positiivse netovara nõue erakondadele on hea mõte, siis võib selguda, et see hoopis piirab uute erakondade tulekut. Sellised asjad palume justiitsministeeriumil läbi mõelda. Kui erakondade aruandlust puudutav eelnõu on juba töös ja see pakett ka eelnõuks vormub, siis võime öelda, et oleme küll suure sammu erakondade läbipaistvuse osas edasi teinud.
