Ettevõtja uuest keeleseadusest: see on lollus

Lisaks kirjakeele kasutamiskohustuse laiendamisele on uus keeleseaduse eelnõu muuhulgas ette võtnud ka erinevad kaubamärgid ja asutuste liignimetused, mis tuleb uue korra kohaselt varustada eestikeelse infoga.

„Vajadus selle nõude järele tuleb sellest, et ettevõtjad on järjest sagedamini hakanud tegevuskohanimesid registreerima kaubamärgina, et kõrvale hoida keeleseaduses sätestatud avaliku teabe eestikeelsuse nõudest,“ selgitas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva Päevaleht Online´ile.

„Tulemuseks on, et Tallinna, eriti vanalinna välisilme on valdavalt võõrkeelne. Eesti avalikkus ei ole sellega rahul ning keeleinspektsioon saab võõrkeelsete siltide kohta pidevalt kaebusi,“ rääkis Ladva.

Kavalad ärimehed on siiani keeleinspektsiooni ettekirjutustest kõrvale hiilinud võõrkeelse nime kaubamärgiks registreerimisega. Seetõttu tulekski Ladva sõnul seadusega sätestada, et kaubamärgi võõrkeelse sõnalise osa olulist teavet sisaldavale osale lisatakse ka eestikeelne info.

Ettevõtja Peeter Rebase arvates on aga tegemist lollusega, mida vaid Eestis osatakse teha. „Tegelegu millegi produktiivsega praeguses majanduslikus olukorras,“ kommenteeris Rebane.

Tallinnas vanalinnas asuvate Lounge Kaheksa, Club Hollywood ning Café & Gayclub Angeli üks omanikke on kindel, et kaubamärgi kasutamist ei saa keegi ära keelata ning eestikeelse sildi lisamisega ta samuti nõus ei ole. Mõte näiteks lounge´i nime alla kohviku või sohvabaari silt riputada kõlab Rebase meelest tobedalt ja seda ta teha ei plaani.

„Ma ei tea, kes sellise lolluse välja mõtles,“ lisas ta. „Ma annaks kohtusse sellise ettekirjutuse ja läheks riigikohtuni välja!“

Rebase sõnul on vähemalt pool tema ettevõtete klientidest välismaalased, kes eesti keelt kahjuks ei mõista ning seega oli võõrkeelsete nimede kasutamine loogiline samm. „Eesti keelt räägib alla miljoni inimese maailmas,“ ei mõista ärimees uusi nõudeid ning on kindel, et rahvusvaheliste kaubamärkide muutmist ta ette ei võta. 

Keeleseadus keerutab kirgi

Uus keeleseaduse eelnõu on tagajalgadele ajanud nii mõnedki inimesed. Nii näiteks on palju vastukaja leidnud muudatus, mille kohaselt võiks muu hulgas ajakirjanduses ja ka veebisaitidel esinevat keelekasutust karistada, kui see ei vasta kirjakeele normile.

"Kui "korrektsema keele", teisiti öeldes kroonukeele päälesurumine teeb selle keeleseadusega sammu edasi, lõpetan lihtsalt eesti keeles kirjutamise," kommenteeris kirjanik Jaan Kaplinski osalusveebis konsultatsioonideks väljapandud eelnõu tutvustuse juures.