Estonian Air vajab 60 miljoni euro suurust rahasüsti ja uut strateegiat

Päevakorrapunkti arutamine oli rangelt konfidentsiaalne, komisjoni istungi protokolli kanti vaid mittemidagiütlev kokkuvõte: võtta informatsioon teadmiseks.

Kuid informatsioon, mida ühtlasi Estonian Airi nõukogu tööd juhtiv Raasuke parlamendile sel kohtumisel andis, oli pehmelt öeldes rabav. Rahvusliku lennukompanii finantsseis on jõudnud sellisesse olukorda, kus ees ootavad vaid halvad valikud.

Raasuke rääkis otsekoheselt nagu talle omane. Praegu vaadates on Estonian Airi jaoks võimalikud peamiselt sellised tulevikustsenaariumid:

1. ettevõtte kiire müük mõnele investorile;

2. omaniku (loe: riigi, mille käes on 90 protsenti Estonian Airi aktsiaid) 60 miljoni euro suurune rahasüst;

3. pankrot.

Mõningaid variante on veel, aga põhisuundi näitavad kolm mainitud stsenaariumi.

Muidugi võib ette kujutada riigikogulaste jahmatust, kui Estonian Airi nõukogu esimees reastas ettevõtte tulevikuväljavaated ka teostumise tõenäosuse järgi. Kõige vähem tõenäoline on lennuettevõtte müük või ülevõtmine teise lennuettevõtte poolt, sest sellises finantsseisus väiketegijast pole keegi huvitatud. Ülejäänud kahest on praegu tõenäolisem pankrot!

Seda öeldes Raasuke muidugi natuke liialdas, sest ettevõtte uste kinnipanek on praegu kõige reaalsem ainult sellepärast, et omanik ehk riik pole teinud otsust, kas päästab ettevõtte uue rahasüstiga teist korda.

Pole suur saladus

Nõukogu esimees ei teinud ka suurt saladust, millest ta arvab probleemi tekkinud olevat: kogu tema olekust paistis, et mingit suurt usaldust tal Estonian Airi juhi Tero Taskila ja laiemalt juhatuse vastu pole. Just Taskila sulest pärineb kõigest aastavanune strateegia, mis on lennuettevõtte kuristiku äärele viinud.

Taskila ja Estonian Airi praeguse läbikukkunud strateegia probleemi lahates tuleb nentida, et asjade seisus, mille Raasuke nüüd päevavalgele tõi, pole mitte midagi üllatavat. Kõik osutab hoopis sellele, et Estonian Airi omanik ehk riik on viimase aasta-pooleteise jooksul astunud hoiatustele vaatamata hulga uskumatult rumalaid samme. Kui küsida, kes vastutab nüüd omanikule esitatava 60-miljonilise arve eest, siis on see eeldatavasti majandusminister Juhan Parts.

Riik kui 90 protsendi Estonian Airi aktsiate omanik alustas ettevõttes suuremaid ümberkorraldusi mullu suvel. Joakim Helenius, kellest Parts oli teinud nõukogu esimehe, leidis Estonian Airile uue juhi Tero Taskila parasjagu suuri probleeme üle elavast Air Balticust. Taskila on suurepärane rääkija ja tinistas oma jutuga ära nii Heleniuse kui ka Partsi. (Sellest räägitakse üpris valju häälega juba igal pool.)

Taskilale tehti ülesandeks koostada Estonian Airile uus strateegia. Esimest masujärgset suuremat majanduskasvu nautinud riik lubas, et visiooni toetamiseks süstitakse kidurasse ettevõttesse ka korralik rahasumma.

Mullu 3. novembril tutvustas Taskila ettevõtte uut strateegiat suure saladuskatte all valitsuse kabinetiistungil kõigile ministritele. Kuna Parts tahtis ettevõtte toetuseks suunata kokku 30 miljonit eurot, siis nii suurt summat ilma valitsuse toetuseta välja käia ei lubatud.

Kuigi strateegia esitati viimasel minutil enne kabinetiistungit, ei lasknud kõik ennast Taskila jutust ja ilusatest piltidest tummaks lüüa. Kõige suuremat häirekella lõi rahandusminister Jürgen Ligi, kellele sekundeeris omalt poolt riigikontrolör Mihkel Oviir.

Ligi kirjutas kolleegidele terve hulga Taskila „uue strateegia” kohta käivaid teravaid tähelepanekuid. Näiteks märkis rahandusminister, et „strateegia meenutab Air Balticu senist tegevust, mis on tänaseks viinud korduva omanikepoolse kapitali juurde andmise vajaduseni ehk strateegiat pole suudetud realiseerida”.

„Vaatamata juhatuse selgitustele on väga raske uskuda, et Estonian Airi välja pakutud stsenaarium realiseerub sellises mahus ja ajahorisondis. Arvestades ka varasemate ettevõtte prognooside mitterealiseerumist on väga tõenäoline, et tegelikkuses kujunevad tulemused halvemaks,” lisas Ligi aasta tagasi prohvetlikult.

Sekkumist on vaja kohe

Seetõttu arvas rahandusminister, et majandusministeerium peaks kohe tegema plaani ootamatuste vältimiseks. „Ettevõte ja ministeerium peaks kujundama riskide maandamise meetmed ja strateegilised tegevusalternatiivid, et vältida sel perioodil täiendava kapitali vajadust ja tagada ettevõtte jätkusuutlikkus.”

Paraku neid hoiatusi kuulda ei võetud, sest Taskila väitis, et kõigile küsimustele on mõeldud.

Sellel suvel ilmnesid Ligi ennustatud ebameeldivused. Parts asendas Heleniuse ettevõtte nõukogu eesotsas Erkki Raasukesega, kes rahanduses vilunud tegelasena peab ammu ette nähtud asju faktina tõdema. Estonian Air on poole aastaga ära söönud riigi eraldatud 30 miljonit eurot (rahaga kaeti kõigepealt 10 miljoni euro jagu vana miinust ning poolaastaga teeniti 15 miljonit eurot puhaskahjumit lisaks).

Raasuke oli napisõnaline. „Mul ei ole mõistlik spekuleerida. Ettevõte toimetab ja omanik on tugev, nõukogu tegeleb aktiivselt lahenduste otsimisega pikaajalise tegevuse osas, lühiajaliselt ei ole mingit muret,” sõnas ta.

Ühtlasi viitas ta, et otsuste langetamiseks on vaid mõni kuu. „Maksimaalselt kahe kuu jooksul töötame välja lahendused ja ettepanekud ning tuleme omaniku juurde tagasi. Debateerida ju võib, laual on erinevaid võimalusi, aga ühtegi konkreetset stsenaariumi pole mõtet praegu kommenteerida.”Riigieelarves raha poleEstonian Airi jaoks riigieelarves raha pole.

Majandusminister Juhan Partsile on eelarvekavas küll antud 200 miljonit eurot „finantseerimistehinguteks, äriühingute aktsiakapitali suurendamiseks ja osakute märkimiseks”, kuid see on mõeldud Eesti Energia kapitali lisasissemakseks. Isegi kui riigi energiafirma peaks vajama natuke vähem, siis Estonian Airi vajatav 60 miljonit ajab selle poti ikkagi pauguga lõhki.

Huvitav on tõsiasi, et majandusministeeriumis teati juba suvel pärast Estonian Airi poolaastatulemuste avaldamist, et uus sissemakse lennufirma kapitali on ülimalt tõenäoline. Ometi pole seda riigieelarvesse pandud.

Seetõttu on arusaadav lennuettevõtte nõukogu juhtiva Erkki Raasukese kõhklus, kas omanik ikka tahab ettevõttesse lisaraha panna.

Teisalt näitab tegevusetus sedagi, et taas kord on otsustamine ja probleemi arutamine lükatud viimasele hetkele. See tekitab omakorda kahtluse, kas seekord suudetakse teha Estonian Airi jaoks paremaid otsuseid kui aasta tagasi.