Esimesi sambapensionäre ootab vaid kolm kuupalka

 Lühike periood, mille jooksul on tulevased pensionärid oma sääste teise samba fondides kasvatanud, ei ole nende rahakotti soosinud. Esimestel lähiajal pensioniikka jõudvatel inimestel avaneb võimalus väljamakseteks juba jaanuaris, ent neil, kes on valinud kogumiseks agressiivse strateegia, soovitavad analüütikud väljamaksete taotlemisega mitte kiirustada.

Pensionikeskuse andmetel on progressiivsed fondid viimase aasta jooksul kaotanud enamjaolt üle 20 protsendi oma väärtusest. SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul on pensioniikka jõudnute seas valinud äkilise strateegia keskmiselt iga neljas liitunu. Selle valiku teinutele on nõrk lohutus, et vaid pool aastat varem oleks nende pensionitordi suurus olnud 20–30 protsenti priskem.

Kolmapäevases Päevalehes arvamusloo avaldanud Tartu ülikooli doktorant Mart Jesse märgib koguni, et praegusel kujul pole teist pensionisammast mõtet jätkata. „See, kes jääb pensionile kriisiajal, hakkab saama vähem pensioni kui inimene, kes valmistub vanaduspõlve nautima ajal, mil maailmamajandus õitseb,” selgitab Jesse.

Holsti sõnul on jõudnud vastsed pensionärid teise samba toimimise aja jooksul koguda raha keskmiselt vaid kolme ja poole kuupalga ulatuses. „Minimaalse väljamakseperioodi valimisel on võimalik see summa kulutada paari kuuga,” selgitab ta. Siiski näeb ta languse juures ka positiivset: „See on heal ajal toimunud õppetund.” Nimelt tasustatakse praeguseid pensionäre suuresti veel riikliku pensioni reservidest. Tunduvalt hullem oleks olukord juhul, kui teine sammas moodustaks inimese kogu tuleviku sissetuleku.

Edasilükkajaid on vähe

Swedbanki fondijuhi Kristjan Tamla kinnitusel on keskmine väljamakse eri strateegiatega fondide peale kokku jaanuaris vaid neli protsenti väiksem, kui see olnuks aktsiaturgude tipphetkel juulis 2007. „Erinevus on nii väike, sest sissemaksed fondidesse on vahepealsel ajal jätkunud,” selgitab ta.

Kokku tekib jaanuarist pensioniväljamakseteks võimalus u 10 000 inimesel. Huvi pare­mate aegade ootuses väljamaksete edasilükkamise vastu Tamla sõnul esialgu eriti suur ei ole.

Kogumine võib kujuneda pikemaks

•• Uuest võib aastat esitada pensioni saamise avalduse, kuid seda ei pea tegema. SEB Varahalduse juhatuse liikme Sven Kunsingi sõnul peaks iga inimene hindama, kas tal on pensioniraha vaja saada kohe jaanuarist.

•• „Minu arusaamises oli lühiajalises plaanis põhi novembris ära ja järgmise aasta esimesel poolel võib tulla kerge kosumine,” selgitas ta. „Kui inimene ka veel töötab, tasuks kogumist jätkata ja vaadata, mis toimub,” kõlas tema soovitus.

•• Pensionieas mittetöötavale inimesele hindab ta praegu pare­maks valikuks pangadeposiiti.

•• Seega võib kujuneda üürike rahakogumise aeg vastsetele pensionäridele oodatust mõnevõrra pikemaks. Tulevikus võib rahvastiku kesine juurdekasv luua olukorra, kus pensioniiga nihkub 63 aastalt kõrgemale ja kogumise aeg pikeneb veelgi.