ERM-ile kaaluti lisaraha andmist hasartmängumaksust
(17)
Kultuuriminister Rein Lang
Eile üle kolme tunni kestnud valitsuse kabinetiistungi põhiteemaks oli kaua vaieldud ja vastuoluline Eesti Rahva Muuseumi ehitamine, mille eest kultuuriminister Rein Lang ja peaminister Andrus Ansip jõuliselt võitlesid. Õhtu lõppeski otsusega suunata kultuurkapitali riiklikult tähtsate kultuuriehitiste raha täies mahus ERM-ile ja leida lisaraha.
Seda oli rahandusminister Jürgen Ligi aga teinud juba ka eilseks, kui pani lauale võimaluse kaasata peale kultuurkapitali raha hasartmängumaksu laekumisest saadavat raha. See aga oli vaid üks kahest variandist ja sellele tõmmati kiiresti vesi peale.
Hasartmängumaks toidab kultuurkapitali ka praegu – seaduse järgi läheb 46% maksust kultuurkapitalile – mis tähendab, et sisuliselt oleks ainuüksi kultuurkapitali rahaga ehitatav muuseum samuti hasartmängumaksust finantseeritav. Võimalikud lisaprotsendid oleks tulnud leida teiste projektide ja teemade arvel.
Kes jääb ilma rahata?
Näiteks saavad hasartmängumaksust raha sportlased
olümpiaettevalmistusteks, igasugused teadus-, haridus-, laste- ja noorteprojektid, aga ka regionaalsed investeeringud ja Eesti Punane Rist. Küsimus ongi pigem, kuivõrd kuulub Eesti Rahva Muuseum nendesse valdkondadesse, mida hasartmängumaksust rahastatakse, ja kes võivad selle tõttu rahast ilma jääda.
Rahandusminister Jürgen Ligi ei lükanud hasartmängumaksu varianti ümber, ent ei suhtunud sellisesse skeemi positiivselt. Tema hinnangul on pahede maksustamisest laekunud rahaga tegelemine ebastabiilne ja moraalselt küsitav.
„Kui tubakatarbimist või kasiinondust piirata, on ju kohe probleem,” selgitas ta kirja teel. „Kultuur kannatas selle all, kui näiteks hasartmängumaks pea poole võrra vähenes.” Ligi kavatses seda selgitada ka kabinetiistungil, kuid „ei prognoosi mõistlikku otsust”. „Seni pole tahetud kindlat rahastust, vaid oma maksu ja siin ei näi olevat toimunud mingit kainenemist,” hindas ta olukorda veel enne valitsuskabineti istungi lõppu.
