ERM-i järel on rahastusreas järgmine energiakeskus
(5)
Energia avastuskeskuse juhataja Kertu Saks oma asutuse eurorahaga arendamisel pilvedesse ei kipu.
Energiakeskus asub Tallinnas Põhja puiesteel pealtnäha ilmetus kollases hoones. Sees näeb aga eksponaatide vahel massiivset lintkraanat, hiiglaslikku juhtpulti ja generaatoreid, mis viitavad maja märkimisväärsele ajaloole. Tegemist on 1913. aastal ehitatud elektrijaamaga, mis andis Tallinnale valgust veel 1970-ndatel. Energiaga seotud nähtusi tutvustav teaduskeskus on seal alates 1999. aastast. Siiani askeetlikes tingimustes (maja on renoveerimata ja peamises näitusesaalis on lausa põrgulikult külm) tegutsenud keskuse renoveerimis- ja laiendusprojekt kandideeris koos ERM-i suurprojektiga „Memory Field” samale rahastusele Euroopa Komisjoni piirkonna konkurentsivõime tugevdamise meetmest.
Rahapuudusel jäi rahastamata 14 heaks kiidetud projekti, mis on ekspertide hinnangute järgi pingereas. Neist kõige kõrgema hindega ehk tookord esimesena jäigi rahata energia avastuskeskuse projekt. „Projekt jäi rahastamata üksnes põhjusel, et regionaalpoliitilistel kaalutlustel otsustati Tallinnasse seekord mitte raha anda,” ütles energia avastuskeskuse juhataja Kertu Saks. Võrreldes ERM-i etnohiiglasega on teaduskeskuse projekt märksa odavam: „kõigest” 3,13 miljonit eurot. „Me oleme realistid. Meil on praegu kuus töötajat ja ega personal sellest (ehitamiseks antud eurorahast – toim) ju ei suureneks, me peame suutma kõigega ka pärast toime tulla,” rõhutas Saks, ilmutades just praktilisust, mille puudumist heitsid Euroopa Komisjoni eksperdid ette ERM-ile. Arvestades seda, et kord juba pingeritta seatud, kuid rahapuudusel joone alla jäänud projekte ei saa enam omavahel konkureerima panna, peaks rahakraanide avanedes saama energiakeskus raha esimesena.
Terve elektrijaam
Uue avastuskeskuse on projekteerinud KAOS-e arhitektid Margit Aule ja Margit Argus. Ehitamiseks on energiakeskus valmis: 8. märtsiks valmib ekspertiis, mille alusel saab väljastada ehitusloa. Kui Euroopa rahakott avaneb, saaks energiakeskus vana muinsuskaitsealuse elektrijaamahoone korralikult korda teha. „Plaanis on renoveerida see tema hiilgeaja, 1930. aastate stiilis,” ütles Saks. Mõistagi uuendatakse ekspositsioon, mille teemadeks on peamiselt elekter, klassikaline füüsika ja tehnoloogia. Uuendatakse ka virtuaalne planetaarium, ruumi saab juurde teadusteatriruum ning luuakse täieliku sisustusega füüsikaklassid. „Nendes klassides saaks käia füüsikatunde läbi viimas ja katseid tegemas koolid, kus endal korraliku varustusega füüsikaklasse pole,” sõnas Kertu Saks. Energiakeskuse peamine publik on pered, kooliõpilased ja viimasena, kuid sugugi mitte tähtsusetuna ka turistid, sealhulgas Soome kooliekskursioonid. Praegu käib energiakeskuses aastas üle 30 000 inimese.
Kuna energiakeskuse projekt võtaks vaid osa ERM-ile planeeritud summast, jaguks sealt raha veel mitmele väiksemale projektile, mille taotlused jäävad paari-kolme miljoni euro piiresse.Nõukogude aja muuseumini raha ilmselt ei jõuaPiirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi rahale kandideeris ühe vähem tuntud osalejana ka Urmas Sõõrumaa rajatud sihtasutuse US Kunstifond projekt „Ajareis Nõukogude argipäeva”. Selle projektiga soovib sihtasutus teha korda Rotermanni kvartali viljaelevaatori ja luua sinna, nagu projekti pealkirjast näha, ekspositsioon Nõukogude inimese argipäevast, mida lubatakse tutvustada naljakas võtmes. Elevaatori renoveerimine – praegu pole hoonel aknaidki – ja näituse loomine maksaks kokku umbes 4,5 miljonit eurot. Publiku soojendamise eeltöö on tehtud, sest juba mitu suve korraldavad samad tegijad suviti jahulaos vanatehnika näitusi, mida on saatnud üsna suur menu.
Euroopa rahastusele kandideerides projektil siiski väga hästi ei läinud: EAS tunnistas projekti sobilikuks, kuid pingereas asetus see alles 14. kohale. Projektijuhi Kaido Pähni sõnul ei suudaks sihtasutus ise ajareisimuuseumi ellu viia, kuid vanatehnika näitusi jätkatakse ka ilma Euroopa rahastuseta.
Rotermanni elevaatorihoone ehitati juba 1900. aastal, kuid sai oma praeguse kõrguse 1904. aastal. Elevaatori praegune kuju on pärit 1930. aastatest. Ahritektuurimälestiseks tunnistatud hoone renoveerimiseks ei ole siiani raha leitud.


























