Ergmale antud häälte hulgast kujuneb nelikjõu ühtsuse proovikivi

Enamat pinget presidendivalimiste esimene hääletusvoor ei too, kui Keskerakonna ja Rahvaliidu juhid jäävad kindlaks kavatsusele mitte lubada oma parlamendisaadikutest parteisõdureid valimiskasti juurde. Sel juhul pole ka teoreetiliselt võimalik, et Reformierakonna, Res Publica, Isamaaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna soosikuna Kadriorgu pürgiv Ergma võiks koguda vähemalt 68 häält, mis teeksid temast Eesti riigipea.

“Meie poolest võib Eesti oma presidendi saada juba esmaspäeva pärastlõunal, meie erakondade taha asi ei jää,” väitis Res Publica fraktsiooni esimees Marko Pomerants. Nn Rüütli-vastane koalitsioon on kindel, et 65 saadikut jäävad olulisel hääletusel ühtseks. Laupäeval seadsid nad Ergma üles 63 allkirjaga – puudu jäid vaid välismaal viibiva Res Publica poliitiku Mihhail Lotmani ja kandidaadi enda kinnitus.

“Loodetavasti on kõik riigikogu liikmed elus ja terved,” oli SDE aseesimees Eiki Nestor asjas veendunud. Selleks tuleb end ületada mitmel riigikogu liikmel, kes sisimas ei soovi Ergmast presidenti teha. Sama kordub homme, kui teises ja kolmandas valimisvoorus kandideerib suure tõenäosusega ainsana presidendiametisse Toomas Hendrik Ilves. Ka europarlamendi saadik ei ole nelja erakonna kõigi saadikute üleüldine lemmik.

Juhtuda võib kõike

65 hääles kahtles aga keskfraktsiooni esimees Ain Seppik. “Minu kogemus ütleb, et salajasel hääletusel võib kõike juhtuda. Olen kas või Tallinna volikogus näinud, kuidas hääled siia-sinna jooksevad,” ütles Seppik.

Keskfraktsioon koguneb hommikul kell 10 koosolekule, mis ilmselt otsustab “demokraatlikult”, et keskerakondlased ei võta valimissedeleid välja.

“Igal inimesel on võimalus erakonnast välja astuda, aga kui sa oled erakonna liige, tuleb täita tema põhikirja,” sõnas Seppik.

Samas polnud ta valmis ütlema, kas Keskerakond viskab parteist välja “ketseri”, kes kõige kiuste hääletama läheb. “Vastavalt oma volikogu otsusele oleme valmis toetama ainult Arnold Rüütlit… Aga kui tuleb keegi kolmas või neljas, siis on see uus situatsioon, mida me pole hääletanud ega arutanud,” unustas Seppik korraks Keskerakonna ja Rahvaliidu vahel sõlmitud koostööleppe.

Mõned Toompea poliitkombinaatorid on viimastel päevadel mänginud mõttega, et teises voorus võiks hoopis esitada üllatuskandidaadi, kui tema poolt oleks valmis hääletama ka Kesk-erakond. See annaks Edgar Savisaarele võimaluse rääkida endast kui presidendi tegijast. Taolise sammu korral reedaks aga Keskerakond üheselt Rahvaliidu. Antud stsenaariumi teostumise võimalus on kaduvväike.

Nestori väitel läheks selline skeem otseselt vastuollu nelja erakonna kokkuleppega.  “Minu kindel usk on, et keegi kokkuleppeid ei riku,” sõnas ta.

Tülita ei õnnestu presidenti valida

•• Kõik kolm viimast korda, kui presidenti on selgitatud või selgitatakse praegu kehtiva valimiskorra alusel, pole võimul olevad erakonnad suutnud kuidagi ühist keelt leida.

•• 1996. aastal lagunes eri leeridesse Tiit Vähi valitsus. Reformierakondlased ja koonderakondlased toetasid siis riigikogus Lennart Meri tagasivalimist. Samuti KMÜ valitsusse kuuluvad maasaadikud tegid aga panuse Arnold Rüütlile. Opositsioon oli tollal samuti lõhenenud – isamaaliitlased ja Mõõdukad pooldasid Merit, keskerakondlased Rüütlit. Valimiskogu viimases voorus võitis Meri 196:126.

•• 2001. aasta valimiste eel läksid eri kandidaatidega valimistulle kolmikliidu erakonnad. Isamaaliidu, Reformierakonna ja Mõõdukate omavaheline kisklemine oli suuresti just see mootor, mis aitas Arnold Rüütli Kadriorgu vedada. Valimiste lõppvoorust väljus üllatusvõitjana Rüütel.

•• Ajalugu kordub taas. Sel korral on “nugade peal” Reformierakond, kes soovib koos opositsiooniparteidega valida presidendi parlamendis, ja valimiskogu sihtivad Keskerakond  ja Rahvaliit.