Erakondade vahetus valitsuses: kas Andrus Ansip peaks tagasi astuma?

Põhiseaduse kohaselt peaministril sellist kohustust küll pole, kuid poliitiline kultuur taolist sammu ilmselt ei laida.

Vabariigi valitsuse seaduse ja põhiseaduse järgi võib peaminister rahulikult vahetada välja ühe osapoole ministrid. Nimelt pole seaduses sõnagi juttu, kuidas asi peaks toimuma siis, kui vahetub üks koalitsiooni osapool. Põhiseadus võimaldab tuntud juristide sõnul selles küsimuses aga küllaltki laia tõlgendamist.

Kui uus koalitsioonipartner on nõus vana koalitsioonilepinguga, mida nimetatakse seaduses valitsuse moodustamise aluseks, siis võib seadust tõlgendada nii, et peaminister ei pea ise tagasi astuma ning võib vaid presidendile ettepaneku teha ühe osapoole ministrite välja vahetamiseks.

Teine on asi aga siis, kui sõlmitakse uus koalitsioonileping, mida Rahvaliit väidetavalt ka nõuab. Sellisel juhul on tegemist juba uute alustega valitsusega, mis nõuab ka uut mandaati. Teisisõnu – kui koalitsioonilepingut hakatakse muutma, siis tuleb Päevalehele lugu kommenteerinud juristide arvates valitsusel eesotsas peaministriga tagasi astuda.

Pretsedenti pole

Põhiseaduse autor Jüri Adamsi arvates lugu nii lihtne siiski pole, kuna põhiseaduse kohaselt on praegu valitsuses toimuv enneolematu ja Ansipil tagasiastumise kohustust siiski pole.

Adams selgitas Päevaleht Online´ile, et seni on valitsused Eestis võimult läinud kas umbusaldamise või tagasiastumise kaudu. Tagasi saab valitsus astuda aga ainult kabineti häältega ning mitte peaministri ainuisikulise otsusega. Ansip ise võib loomulikult Toomas Hendrik Ilvese jutule minna, kuid mitte terve valitsuse nimel.

Kui peaminister otsustaks Kadriorgu pöörduda, saaks president teha kas talle endale või kellegi teisele ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks.

Hea tava ja poliitiline kultuur

Presidendi poole pöördumist võiks seostada ka hea tava ja poliitilise kultuuri näitamisega, kuna Ansipi koalitsioonivalitsus on saanud riigikogult mandaadi valitseda just sellisel kujul

Ühe ministri vahetus ei oleks koalitsioonivahetus, küll on seda aga ühe koalitsiooniosapoole välja vahetamine teise vastu. Seetõttu eeldaks hea tava, et uus koalitsioon peab parlamendilt saama uue mandaadi. See omakorda eeldab, et Andrus Ansip peab esitama tagasiastumisavalduse.

Nimelt andis parlament mandaadi Ansipi valitsusele, mis koosneb Reformierakonnas, IRL-st ja sotsiaaldemokraatidest. Kui üks osapool sellest kooslusest lahkub, on tegemist uue koalitsiooniga.

Ka Adamsi arvates on siin kohal tegemist vägagi tugeva argumendiga, mis jääb siiski hea tava ja mitte juriidilise kohustuse piiridesse. Tema hinnangul on tugevaks punktiks ka koalitsioonileping, kuid praegune valitsus ei ole seda nagunii täitnud. „Koalitsioonileping sõlmiti ajal, kui ei teatud üldse, mis tulemas on, see oli algusest peale täitmata.“

„Seaduse raames võib olla tõesti nii, et teatud hulk ministreid lahkub ametist, kes kõik on sotsiaaldemokraadid. Asemel tulevad uued ministrid, kes on juhuslikud rahvaliitlased,“ rääkis Adams praeguse olukorra seaduslikkusest.

Siiski ei tahtnud Adams anda isiklikku hinnangut, kas selline vahetus ka poliitiliselt eetiline on. „Ma ei taha anda arvamust, mis on parem tava ja mis halvem. Ma ei ole sugugi veendunud, et valitsus üldse laguneb,“ sõnas ta.

Adamsi arvates oleks koalitsiooni vahetamine praeguses olukorras Eestile kindlasti kahjulik, ükskõik, mil moel see ka ei toimuks. Välja arvatud juhul, kui valitsus ei otsusta koalitsiooni hoopis laiendada ja mõnda erakonda juurde kutsuda.

„See süvendab Eesti-sisest närvilisust ja teine asi on see, et kindlasti kahjustab Eesti mainet,“ sõnas Adams.

Peaminister Tiit Vähi astus tagasi

Üks taoline hea poliitilise tava näide on Eestis siiski olemas. 1995. aasta sügisel astus peaminister Tiit Vähi lindiskandaali tõttu tagasi, kuigi põhjustajaks oli hoopis Keskerakonna esimehest siseminister Edgar Savisaar.

Vähi võinuks minna Kadriorgu president Lennart Meri juurde ettepanekuga vahetada välja Keskerakonna ministrid, kuid käitus poliitilise hea tava järgi ning astus ise tagasi. Seejärel andis president Meri Vähile uuesti volitused valitsuse moodustamiseks.

Vähi juhitava Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse uueks valitsusliidu partneriks sai toona Reformierakond. Siis otsustati moodustada uus koalitsioon ning sõlmiti ka uus koalitsioonileping.