Erakondade koostöövõimetus vajub möödanikku

1998. aasta viimasel päeval kirjutasid Reformierakonna, Isamaaliidu ja Mõõdukate juhid alla avaldusele, milles lubasid teha pärast valimisi ühise valitsuse ning välistasid koostöö Keskerakonnaga. Nii ka läks kuni 2001. aasta lõpuni, mil Reformierakond kutsus Keskerakonna Tallinna valitsema. Peagi lõid Siim Kallas ja Edgar Savisaar käed, et tulla riigis koos võimule.

Enne eelmisi riigikogu valimisi vastandas end ainsana selgelt Keskerakonnale uustulnukas Res Publica, vandudes oma valijatele, et mitte mingil juhul ei minda ühte paati Savisaarega. Sõnade söömise aeg jõudis kätte 2005. aasta märtsis, mil Tallinnas sündis kahe partei koalitsioon.

Vasak- või paremkoalitsioon?

Pärast seda poliitikud enam välistamisjutte ei räägi. “Välistamine ei ole täna enam teema. Koostöövõimetus pole nendel valimistel trumbiks,” tunnistas Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.

Reformierakond keskendub tema sõnul valimistele, et alles 4. märtsi järel partnereid valida ja koalitsiooniläbirääkimisi pidada. “Iga koalitsioon on kompromiss. Eelistame erakondi, kes on valmis meie eesmärke kõige enam arvestama,” lausus Michal. Tema hinnangul saab võtmeküsimuseks, kas valimised võidab Reformierakond või Keskerakond.

“President Ilves on öelnud, et teeb valitsuse moodustamise ettepaneku enim hääli saanud erakonna esimehele. See tähendab, et valitsuse paneb kokku kas Ansip või Savisaar,” ütles ta.

Kui valimisõnn peaks naeratama Keskerakonnale, üritab Savisaar tõenäoliselt  teha esimest puhast vasakkoalitsiooni. Seda ka siis, kui ta päris siiras ei ole ja näiteks Keskerakonna ja Reformierakonna päralt on Toompeal vähemalt 51 kohta.

Vasakjõudude koondumisele pidi teed sillutama juba augustis sõlmitud Keskerakonna ja Rahvaliidu koostöölepe, mis jäi avatuks ka sotsidele. Ja ega Savisaar käinud asjata kuu algul SDE üldkogul, kus ta soovis sotsiaaldemokraatidele “edu ja õitsengut selleks, et Keskerakonnale tekiks lõpuks ometi tsentrist vasemal tugev partner, kellega koos Eestit edasi viia”.

Samas võib kahe osapoolega valitsus olla Savisaare ja Ansipi taolistele pragmaatikutele märksa mugavam variant kui kolme või enama erakonna liit.

Maailmavaateliselt puhta paremliidu saaksid kahe peale teha Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit, milleks tõenäoliselt ei jätku aga hääli. Sel juhul oleks Ansipil ja Mart Laaril vaja appi sotse ja miks mitte ka rohelisi. Praeguses seisus poleks ilmselt superüllatus seegi, kui võimu hakkaksid jagama Reformierakond, Keskerakond ja IRL.

Märts näitab ühtlasi, milliseks kujuneb niigi vankuva KeRa lepingu saatus. Arnold Rüütli presidendiks tagasivalimise kõrval sidus see Keskerakonna ja Rahvaliidu teineteise külge nii võimul kui ka opositsioonis.