Entusiastid asuvad Eestit rattasõbralikumaks muutma

Ka­vas on luua in­ter­ne­tipõhi­ne Tal­lin­na ja teis­te Ees­ti lin­na­de rat­ta­kaart, mis koon­daks lin­na­de­si­se­seid rat­tasõbra­lik­ke mars­ruu­te.
„N­äi­teks Tal­lin­na kesk­lin­nast Nõmme­le sõit­mi­seks ei pea ilm­tin­gi­ma­ta ka­su­ta­ma Pär­nu maan­teed, võib lii­ku­da ka Tal­linn-Väi­ke­se või Ton­di ra­hu­li­ke tä­na­va­te kau­du,” tõi näi­te üks lii­ku­mi­se eest­ve­da­jaid, Tal­lin­na koor­di­naa­tor Ma­ri Jüssi.
„Kõige tu­le­mus­li­kum on rat­ta­liik­lust eden­da­da just al­ter­na­tiiv­se ko­da­ni­ku­lii­ku­mi­se kau­du, sest lin­nas on need prot­ses­sid lii­ga ae­ganõud­vad ja rat­ta­tee­de ra­ja­mi­ne mõne ki­lo­meet­ri kau­pa ei pa­ran­da olu­kor­da ter­vi­ku­na,” li­sas Jüssi.

Tei­ne ava­ram eesmärk oleks veen­da ini­me­si ka­su­ta­ma lin­na­des va­nu jalg­rat­taid.
„Maas­ti­ku­ra­tas on lin­nasõiduks te­ge­li­kult so­bi­ma­tu, vä­ga edu­kalt saab sõita ka va­na­de so­ve­tiaeg­se­te või Soo­mest-Root­sist hu­ma­ni­taa­ra­bi­na saa­dud ra­tas­te­ga,” mär­kis al­ga­tu­se koor­di­naa­tor Maa­rio Laas.
Ka in­nus­tas ta ini­me­si oma ka­su­tu­na seis­vaid rat­taid uus­ka­su­tus­se too­ma. „P­laa­ni­me lä­bi viia töö­tu­ba­sid, kus ini­me­sed saa­vad rat­ta­pa­ran­dust ja -hool­dust õppi­da,” lau­sus Laas.

Lõpp­tu­le­mu­se­na peaks val­mi­ma Ees­ti lin­na­de rat­taau­dit, mis tooks esi­le prae­gu­sed kit­sas­ko­had ja ai­taks rat­ta­liik­lust po­pu­la­ri­see­ri­da. Jalg­rat­taau­dii­tor Rein Le­pi­ku sõnul po­le põhip­rob­lee­miks mit­te in­ves­tee­rin­gu­te vä­he­sus, vaid jalg­rat­ta­ra­ja­tis­te va­les­ti pla­nee­ri­mi­ne ja ehi­ta­mi­ne.
„Tüüpi­li­se­maks veaks on see, et rat­tu­ri­te­le jäe­tak­se au­to­de­ga võrrel­des vä­he ruu­mi, mõne­des koh­ta­des ase­ta­tak­se val­gus­foo­ri­pos­tid kit­sa ra­ja kes­ke­le,” loet­les ta.

Mu­re­lap­seks on ka ää­re­ki­vid. „Häs­ti on Tal­lin­nas pla­nee­ri­tud näi­teks Vee­ren­ni ring, kuid kesk­linn on täies­ti la­hen­da­ma­ta,” mär­kis Le­pik.

Tal­lin­na lä­he­dalt tõi Le­pik ne­ga­tiiv­seks näi­teks Kii­sa poo­le suun­du­va Sa­ku rat­ta­tee, mil­le kõrgeid ää­re­ki­ve ol­di hil­jem sun­ni­tud ma­ha free­si­ma.
„Uuest as­jast teh­ti pilt­li­kult öel­des ko­he in­va­liid,” nen­tis Le­pik.
Olu­kor­ra võiks te­ma hin­nan­gul la­hen­da­da tõsi­selt võetav rat­ta­ra­ja­tis­te pla­nee­ri­mi­se ja ehi­ta­mi­se nor­mis­tik. „See tä­hen­dab, et praa­gi pu­hul peaks ole­ma ehi­ta­ja ko­hus­ta­tud sel­le ka lik­vi­dee­ri­ma,” li­sas ta.
Ka võiks lin­navõim Le­pi­ku hin­nan­gul as­ja­tund­ja­te-en­tu­sias­ti­de­ga roh­kem koostööd te­ha.
Rat­ta­ri­kas Ees­ti tä­hen­dab ka rat­tasõbra­li­ke kõrg­koo­li­de ja tö­öand­ja­te tun­nus­ta­mist.
„Tal­lin­na üli­koo­lis oli ke­va­de saa­bu­des ko­he mär­ga­ta, et puu­du on rat­ta­park­la­test,” ütles Da­niel Juh­hov, rat­ta­rik­ka kõrg­koo­li võist­lu­se Tal­lin­na-koor­di­naa­tor. 15. ap­ril­list 15. mai­ni kest­va võist­lu­se­ga uu­ri­vad Ees­ti tu­den­gid oma üli­koo­li rat­tasõbra­lik­kust ja pa­ku­vad uu­si la­hen­du­si.
Juh­ho­vi sõnul võiks üli­kool rat­ta­liik­lust kas või kam­paa­niap­äe­va­de näol roh­kem toe­ta­da.
„Sa­mu­ti kar­de­tak­se, et ra­tas va­ras­ta­tak­se ära, aga park­lad an­naks tuua näh­ta­vas­se koh­ta, kus näi­teks val­ve­laua val­vur saaks sil­ma peal hoi­da,” tõi ta näi­te.




Rat­ta­vae­nu­li­kud müüdid

**Lii­ku­mi­se eesmärk on mur­da rat­tasõidu koh­ta käi­vad müüdid. Esi­me­se­na lüka­tak­se ümber ar­va­mus, na­gu ei oleks jalg­ra­tas esin­dus­lik sõidu­va­hend, ja tuuak­se näi­teks Taa­ni heao­luühis­kond. „Ko­pen­haa­ge­nis te­hak­se kol­man­dik koo­li- ja töö­lesõitu­dest jalg­rat­ta­ga, ra­tast ka­su­ta­vad nii lin­na­pea kui ka pan­gaa­met­ni­kud,” kir­ju­tab lii­ku­mi­se ko­du­leht.
Tei­seks ebaõigeks käi­betõeks pee­tak­se jalg­rat­ta so­bi­ma­tust Ees­ti klii­mas­se: näi­teks Taa­nis ja Hol­lan­dis asu­vad Eu­roo­pa jalg­rat­ta­liik­lu­se mus­ter­lin­nad, Ou­lus ja Ro­va­nie­mis sõide­tak­se ka tal­vel rat­ta­ga.
Li­saks ei aja nor­maal­ses tem­pos rat­tasõit su­gu­gi roh­kem hi­gi­seks kui näi­teks vee­rand­tun­ni­ne kõnd, kui­gi pa­ran­dab kii­relt ini­me­se füüsi­list vor­mi.
Sa­mu­ti on lühi­ke­si va­he­maid lin­nas võima­lik lä­bi­da rat­ta­ga kii­re­mi­ni kui ühissõidu­ki või au­to­ga. Mis puu­tub saas­ta­tud lin­naõhus sõit­mis­se, siis jalg­rat­tur ki­pub ma­gist­raa­li­de­le ee­lis­ta­ma pi­gem ra­hu­lik­ke kõrvaltä­na­vaid.
Sa­ge­li üle­hin­na­tak­se jalg­rat­ta­ga sõit­mi­se oht­lik­kust – ini­me­ne võiks ka­su­ta­da kiiv­rit ja end erk­sa riie­tu­se, hel­ku­ri ja pi­me­das tu­le­de­ga näh­ta­vaks te­ha.