NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
tuleb tänada parteid ja valitsust! Vaat siin ei saa isegi kõige vingemad kesikute-vastased Edgarile süüd veeretada. KUI Ligile "ei tule meelde" koht kust kokku hoida- need on riigiettevõtete nõukogude liikmete üüratud "hüvitised" kord kvartalis konale ilmumise eest, siis muidugi on parem, kui see meie kant puhtaks põleb.
seda nimetatakse regionaalpoliitikaks IRL ja Re moodi. Ja MIDA ARVAB sellest härra Kiisler? Regionaalminister peaks valitsusele ja ministritele meelde tuletama, et Eesti asub mujal ka kui ainult Tallinnas ja selle ümbruses.
Postkontorite, koolide, politseinike ja nüüd ka tuletõrjujate arvu vähendamin just väljaspool linnu on tagajärg, mitte kellegi kuri kavatsus.
Põhjus on linnastumine ja elanikkonna väga ebaühtlane paiknemine. Tallinnas ja selle ümbruses elab üle kolmandiku Eesti elanikest, mujal elab inimesi väga hõredalt. Veel hullem on olukord Lätis, kus väljaspool Riiat on veel vähem inimesi ja Riia ise on veel suurem linn.
19. sajandi lõpus elas Eestis umbes 500 tuhat inimest, neist Tallinnas umbes 10 tuhat inimest. Tänapäeval elab Tallinnas 400 tuhat inimest ja kui sellest arvestada maha väljastpoolt Eestit tulnud inimesed, siis jääb alles veidi üle 200 tuhande elaniku. Kui ränne oleks puudunud, siis loomuliku juurdekasvuga oleks Tallinnas elanike arv praegu umbes 30 tuhat inimest.
Miks väga arvukas ränne ei ole hea? Aga sellepärast, et varasemate põlvkondade jooksul loodud väärtused jäetakse maha. Majad lagunevad tühjalt, teed hävinevad jne.
Olukorras, kus hõredaks jäänud asustusega piirkonnad pole jäänud päris inimtühjaks ning nendes on tarvis ikka veel korras hoida teedevõrku ja muud infrastruktuuri, on kogu ühiskonnal topeltkoormus. Tiheneva asustusega pealinnas peab ehitama uut ja tunduvalt kallimat infrastruktuuri (uued ristmikud, teed, viaduktid jne), kuid hõreda asustusega piirkondi ei saa jätta looduse meelevalda. Ka seal peab teid hooldama ning elektriliine ehitama.
Põhimõtteliselt on olukorrale kaks lahendust:
1. Jüri Mõisa lahendus: Tulge kõik Tallinna ja mujal las loodus kasvab peale.
2. Vastupidine lahendus: Tallinnas ja ka teistes suuremates linnades muuta inimeste elamine ebamugavaks ja kalliks ning soodustada inimeste ümberasumist väiksematesse asulatesse ja maale.
Tinglikult võiks Savisaart pidada teise lahenduse toetajaks, sest ta on asunud tallinlasi maksustama.
Ah et mida arvab Kiisler? No alles laupäeval vandus nende pealik Tsahkna oma kõige õnnistuse nimel, et tema selle raha leiab ja mutt. Tema käest Kiisler see raha küsigugi. Või peaks päästajad Tsahknalt selle VÕS-i alusel välja nõudma kohtu korras :-P
Täna öösel põles Saatses maani maha maja, hukkus inimene. Kohale sõitsid komandod Räpinast, Põlvast Värskast ja Võrust. Häirekeskus sai teate 22.45 lõplikult kustutati tulekolded 04.40 hommikul....
Vahemaad: Värska-Saatse-16km,Räpina-Saatse-40km, Põlva-Saatse-60km ja Võru-Saatse-70km.
Koondage veel ja siis on kindel, et varsti ei jää Saatse ja Tallinna vahele palju midagist, mida oleks vaja kustutada. Võib ka viimased komandod kinni panna ja jälle kokkuhoid missugune.....
Jah, linnastumine pole ainuke põhjus. Teised põhjused on pärisorjuse ja sunnismaisuse kaotamine, tööstusrevolutsioon, põllumajandusmasinate, agrotehnika ning väetiste kasutuselevõtmine. Maal polnud juba 19. sajandil enam kõigile inimestele tööd.
Milline peaks see regionaalpoliitika olema, mis suunaks inimesi linnadest välja?
See, et Saatses elu välja sureb, on paratamatus. Terves Värska vallas elab 1400 inimest, väljaspool Värskat umbes 760 inimest, vallas on 34 küla, neis keskmiselt elab 22 inimest, suurem osa neist on eakad.
Ühtegi ettevõtet, mis ei tegeleks turisminduse, metsanduse või põllumajandusega, Saatsesse ei tule isegi siis kui riik maksaks ettevõtjale peale. Pole inimesi kes seal tööle hakkaks.
Saatses oleva maja kustutamine võib isegi kallim olla kui selle maja müügist saadud raha.
Seda on küll kurb välja öelda, kuid kui te elate väljaspool linnu, aleveid ja muid asulaid, kus elab vähem kui 500 inimest ja te ei ela linnalähedases külas või suure maantee ääres, siis on tulevikus teil seal veel raskem elada. Kui te pole keskmisest rikkam või ei soovi eraklikku elu väljaspool tsivilisatsiooni, siis ei jää teil muud üle kui kolida sinna kus on inimesi rohkem.
Jah, aga miks kolida Tallinnasse, kui saab kolida 55 km edasi ja lõppeks elada normaalset elu? Ja makse pole kah vaja maksta enam 80%, vaid piisab märksa vähemast.
Nüüd on hea võimalus rämpsärimeestel oma lõppenud ärile tuli otsa panna ja kindlustustelt nutsu välja pumbata. Fakt on see, et mida kauem põleb, seda segasemaks jäävad põlengu põhjused.
Jumala loogiline,paneme enne maal kõik postkontorid,koolid jne kinni,järgmiseks tuli otsa,päästjaid ju ei ole ja ongi rahu.Suretame elu maal välja siis nad ei tulegi Toompeale meelt avaldama.On ju nii .
Enim päästjaid koondatakse Lõuna-Eestis
Tuvastamata Kasutaja
Ääremaad võivad välja surra!
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Põhjus on linnastumine ja elanikkonna väga ebaühtlane paiknemine. Tallinnas ja selle ümbruses elab üle kolmandiku Eesti elanikest, mujal elab inimesi väga hõredalt. Veel hullem on olukord Lätis, kus väljaspool Riiat on veel vähem inimesi ja Riia ise on veel suurem linn.
19. sajandi lõpus elas Eestis umbes 500 tuhat inimest, neist Tallinnas umbes 10 tuhat inimest. Tänapäeval elab Tallinnas 400 tuhat inimest ja kui sellest arvestada maha väljastpoolt Eestit tulnud inimesed, siis jääb alles veidi üle 200 tuhande elaniku. Kui ränne oleks puudunud, siis loomuliku juurdekasvuga oleks Tallinnas elanike arv praegu umbes 30 tuhat inimest.
Miks väga arvukas ränne ei ole hea? Aga sellepärast, et varasemate põlvkondade jooksul loodud väärtused jäetakse maha. Majad lagunevad tühjalt, teed hävinevad jne.
Olukorras, kus hõredaks jäänud asustusega piirkonnad pole jäänud päris inimtühjaks ning nendes on tarvis ikka veel korras hoida teedevõrku ja muud infrastruktuuri, on kogu ühiskonnal topeltkoormus. Tiheneva asustusega pealinnas peab ehitama uut ja tunduvalt kallimat infrastruktuuri (uued ristmikud, teed, viaduktid jne), kuid hõreda asustusega piirkondi ei saa jätta looduse meelevalda. Ka seal peab teid hooldama ning elektriliine ehitama.
Põhimõtteliselt on olukorrale kaks lahendust:
1. Jüri Mõisa lahendus: Tulge kõik Tallinna ja mujal las loodus kasvab peale.
2. Vastupidine lahendus: Tallinnas ja ka teistes suuremates linnades muuta inimeste elamine ebamugavaks ja kalliks ning soodustada inimeste ümberasumist väiksematesse asulatesse ja maale.
Tinglikult võiks Savisaart pidada teise lahenduse toetajaks, sest ta on asunud tallinlasi maksustama.
Tuvastamata Kasutaja
Eesti mees.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Vahemaad: Värska-Saatse-16km,Räpina-Saatse-40km, Põlva-Saatse-60km ja Võru-Saatse-70km.
Koondage veel ja siis on kindel, et varsti ei jää Saatse ja Tallinna vahele palju midagist, mida oleks vaja kustutada. Võib ka viimased komandod kinni panna ja jälle kokkuhoid missugune.....
Tuvastamata Kasutaja
Jah, linnastumine pole ainuke põhjus. Teised põhjused on pärisorjuse ja sunnismaisuse kaotamine, tööstusrevolutsioon, põllumajandusmasinate, agrotehnika ning väetiste kasutuselevõtmine. Maal polnud juba 19. sajandil enam kõigile inimestele tööd.
Milline peaks see regionaalpoliitika olema, mis suunaks inimesi linnadest välja?
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Ühtegi ettevõtet, mis ei tegeleks turisminduse, metsanduse või põllumajandusega, Saatsesse ei tule isegi siis kui riik maksaks ettevõtjale peale. Pole inimesi kes seal tööle hakkaks.
Saatses oleva maja kustutamine võib isegi kallim olla kui selle maja müügist saadud raha.
Seda on küll kurb välja öelda, kuid kui te elate väljaspool linnu, aleveid ja muid asulaid, kus elab vähem kui 500 inimest ja te ei ela linnalähedases külas või suure maantee ääres, siis on tulevikus teil seal veel raskem elada. Kui te pole keskmisest rikkam või ei soovi eraklikku elu väljaspool tsivilisatsiooni, siis ei jää teil muud üle kui kolida sinna kus on inimesi rohkem.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Teiseks, mis on see, millest Eestis tuleb 80% maksta maksudeks? Rääkides protsentidest tuleb alati mainida, millest protsent võetakse.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja