Endisi vange hakatakse elektrooniliselt jälgima

Praegu vabaneb ennetähtaegselt kõigest 20 protsenti vange. Samas on ennetähtaegselt vabanenud seaduskuulekamad ja saavad tavaellu naasmisega paremini hakkama, seda suuresti põhjusel, et neile rakendatakse kriminaalhoolduslikku järelevalvet.

Justiitsministeeriumi kriminaalhoolduse talituse juhataja Rait Kuuse sõnul hakkavad elektroonilisi seadmeid kandma need vangist vabastatud, keda praegu ei saa liiga suure riski tõttu ühiskonda ennetähtaegselt tagasi lasta. Programmiga ühinemine on vangidele vabatahtlik.

Endistviisi jääb aga kindel grupp vange, kes on niivõrd ohtlikud, et peavad igal juhul oma aja lõpuni istuma. Ennetähtaegse vabastamise otsuse langetab ka edaspidi kohus.

Saatjavõru keha külge

Esialgu hakatakse vabastatud vangide jälgimiseks kasutama nn esimese põlvkonna seadmeid. Need võimaldavad saada infot selle kohta, millal isik mõnest kohast lahkub või sinna tuleb. Valve toimib nii, et valve-alune kannab ümber käe või jala saatjavõru, mis saadab teatud ajavahemike järel välja kodeeritud signaali. Saatja tegevusraadius on ligikaudu 50 meetrit.

Valvealuse koju paigaldatud kontrollplokk võtab saatjavõru signaali vastu ja edastab telefonivõrgu kaudu valvekeskusse. Arvuti võrdleb seal igalt kontrollplokilt saadud aruandeid vastavale valvealusele kehtestatud liikumisgraafikuga. Igale valvealusele kehtestatakse teatud kellaajad, millal ta võib käia tööl, õppeasutuses ja mujal. Ülejäänud aja peab ta olema kodus ehk kontrollploki vastuvõturaadiuses. Kui mõni valvealustest on keelatud ajal kodust ära, saadab valvekeskuse arvuti valveametnikule teate.

Teise põlvkonna seade, mida loodetakse kasutama hakata paari aasta pärast, võimaldab aga ülemaailmse asukohamääramise süsteemi (GPS) abil veel pingsamat järelevalvet.

Kuuse sõnul ühitatakse elektrooniline valve alati kriminaalhooldusega, sest vaid nii annavad abinõud tulemuse.

Aastas 250 isikut jälgimise alla

•• Eesti on vangide suhtarvult Euroopas üks esimesi. Kui Skandinaavia riikides on keskmiselt 60–70 vangi 100 000 elaniku kohta, siis Eestis on neid 330.

•• Eesti vangide vangistus kestab keskmiselt viis kuni kuus aastat, Soomes aga näiteks kõi-gest neli kuud.

•• Samas rakendatakse nii Skandinaavias kui ka teistes Euroopa riikides tunduvalt enam kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamist, see arv ulatub 80–90 protsendini.

•• Justiitsministeeriumi kriminaalhoolduse talituse juhataja Rait Kuuse sõnul Eestis nii järsku hüpet siiski ei

kavandata. Edukaks võib tema sõnul nimetada tulemust, kui mõne aastaga küüniks ennetähtaegselt vabastatute osakaal 50 protsendi piirile.

•• Elektroonilise saatjavõruga kavatsetakse aastas varustada umbes 250 inimest –niipalju rohkem vange hakkab ennetähtaegselt vabanema. Praegu vabaneb aastas ennetähtaegselt umbes 400 isikut.

•• Lõppeesmärk on kahandada Eesti kinnipeetavate hulka praeguselt 4600 vangilt umbes 3900-ni. K.I.