Endise ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse lõpetamise lõpparuanne I OSA

Uurimiskomisjon endise Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee (edaspidi ENSV RJK) tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks moodustati Riigikogu otsusega 16. jaanuaril 2001. a. (RT I 2001, 8, 32; 102, 678) koosseisus: Aimar Altosaar, Viktor Andrejev, Vootele Hansen, Tiit Käbin, Ants Käärma, Georg Pelisaar, Enn Tarto ja Andres Varik. Komisjoni esimeheks valiti Aimar Altosaar ja aseesimeheks Ants Käärma.

Komisjoni ülesandeks sai endise Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse lõpetamisega seonduvate faktiliste ja õiguslike asjaolude objektiivne ja erapooletu väljaselgitamine.

Komisjoni moodustamise ajendiks sai ühel kohtuprotsessil, mis oli alguse saanud Vabariigi Valitsuse keeldumisest anda endisele ENSV RJK töötajale Eestis elamisluba, esitatud koopia Eesti Vabariigi ja NSVL RJK vahelise kokkuleppe tekstist. Kuna Eestis kõnealuse leppe teksti leida pole õnnestunud, vajas selgitamist, kuidas selline asi oli võimalik ning milliseid leppeid, kelle poolt ja millistel asjaoludel ENSV RJK likvideerimise käigus üldse sõlmiti, kus nad asuvad ja milline oli nende staatus ning toime tollal ja on praegusel hetkel. Ühtlasi püüdis uurimiskomisjon saada ja anda objektiivse pildi ENSV RJK likvideerimise protsessist ja selle dokumenteerimisest ning selleks loodud valitsuskomisjoni tegevusest.

Uurimiskomisjon on pidanud loomisest alates 35 istungit ja saatnud välja 46 järelepärimist. Uurimiskomisjon pöördus info saamiseks peaaegu kõikide ministeeriumide, maa- ja linnavalitsuste, Riigiarhiivi, Filmiarhiivi, Rahvusraamatukogu, Kaitsepolitsei, Teabeameti, Koordinatsioonibüroo, Õiguskantsleri, Tartu Ülikooli, Eesti Televisiooni ja mitmete teiste institutsioonide ja asutuste poole. Kõige pikem ja põhjalikum kirjavahetus toimus komisjonil Riigikantseleiga. Komisjon tänab kõiki tema tööle kaasa aidanud isikuid, asutusi ja institutsioone.

Riigikogu uurimiskomisjonkomisjon on kuulanud ära tollase riigiministri R. Vare, siseministri O. Laanjärve, valitsuse nõuniku ja valitsuskomisjoni liikme ning sekretäri M. Pedaku, endise riigiministri asetäitja E. Bekkeri, endise riigiministri U. Veeringu, Ülemnõukogu poolt moodustatud komisjoni juhi R. Järliku, ENSV RJK likvideerimise valitsuskomisjoni juhi H. Aasmäe, Teabeameti endise juhi A. Froschi, tolleaegse valitsusjuhi E. Savisaare, endise ENSV RJK esimehe R. Sillari, aseesimehe V. Pooli ja töötajad J. Pooluse, H. Veinbergi ning V. Västriku.

Lähtudes kogutud, läbitöötatud ja analüüsitud dokumentidest ning informatsioonist esitab uurimiskomisjon vastavalt Riigikogu otsusele alljärgneva lõpparuande.

Resümeerivalt võiks lõpparuande põhijärelduse sõnastada järgmiselt. ENSV RJK likvideerimise käigus ei sõlmitud Eesti Vabariigi ja endise NSV Liidu RJK vahel mingeid siduvaid kokkuleppeid, mis annaksid endise ENSV RJK töötajatele, nende perekonnaliikmetele ja pensionäridele teatud eriõigusi või -vabadusi, kaasa arvatud kodakondsuse või alalise elamisloa saamine jms. Eesti Vabariigi ja endise NSV Liidu RJK nimel 4. septembril ja 9. oktoobril 1991. a. allkirjastatud protokollidega, mida Eesti Vabariik on tunnistanud kui välislepinguid, võttis Eesti Vabariigi Valitsus kohustuse tagada endiste KGB töötajate, pensionäride ja nende perekonnaliikmete sotsiaalsed, poliitilised ja isiku õigused vastavuses rahvusvahelise õiguse normide, Eesti Vabariigi seaduste ja NSV Liiduga sõlmitud kahepoolsete või mitmepoolsete kokkulepetega.

Võib kindlalt väita, et Eesti Vabariigis on tagatud kõik endiste julgeolekutöötajate ja nende pereliikmete sotsiaalsed, poliitilised ja inimõigused, ning kõik Eesti Vabariigi elanikud on Eesti seaduste ees, mis on läbinud pikaajalise ja põhjaliku rahvusvahelise kontrolli, võrdsed.

Lõpparuanne on 40 leheküljel ja koosneb sissejuhatusest, kolmest (3) peatükist ning kokkuvõttest. Esimeses peatükis antakse kronoloogiline ülevaade Eesti Vabariigi Valitsuse ja teiste institutsioonide dokumenteeritud tegevusest ENSV RJK likvideerimisel. Teine peatükk analüüsib ENSV RJK likvideerimiseks moodustatud valitsuskomisjoni tegevust ja tegematajätmisi. Kolmandas peatükis analüüsitakse ENSV RJK likvideerimise käigus sõlmitud või ettevalmistatud olulisemaid protokolle, kokkuleppeid ja lõppakti ning antakse nendele komisjoni-poolne hinnang.

1. Eesti Vabariigi institutsioonide ja ametiisikute dokumenteeritud otsused ja tegevus ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee likvideerimisel pärast 20. augustit 1991

1.1 Faktide ja sündmuste kronoloogia

Alljärgnevalt antakse kronoloogiline ülevaade olulisematest uurimiskomisjonile teadaolevatest sündmustest, faktidest, otsustest ja dokumentidest ENSV RJK likvideerimisel alates 20. augustist 1991. a kuni ENSV RJK tegevuse formaalse lõppemiseni 31. detsembril 1991. a.

1. Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV) istungil 22.08.1991 arutatakse NSV Liidu valitsusele saadetavat nooti, milles käsitletaks RJK ja NSV Liidu armee Eesti Vabariigi territooriumil eksisteerimise ühitamatust Eesti Vabariigi uue staatusega ning taotlust lõpetada RJK tegevus ja lokaliseerida NSV Liidu relvajõudude üksused Eestis lepingulisel alusel. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega peavad Riigikantselei ja asjaomased ministeeriumid esitama noodi teksti allakirjutamisvalmilt 25. augustiks ning valmistama ette materjalid vastavaks kohtumiseks (tõenäoliselt tuleb siin mõista kohtumist noodi esitamiseks või üleandmiseks). (VV istungi protokoll nr. 40 22.08.1991 päevakorrapunkt nr. 8).

2. VV istungil 22.08.1991 peetakse otstarbekaks moodustada Eesti Vabariigi Juurdlusbüroo Eesti omariikluse vastu suunatud kuritegudega võitlemiseks. Seoses eelnevaga ning sellega, et NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) vabariikliku organisatsiooni tegevus ei ole ühildatav Eesti Vabariigi uue riikliku staatusega loeb VV oma protokollilise otsusega seadusevastaseks üksikisikute Eesti omariiklust kahjustava koostöö nimetatud organisatsioonidega ning teeb Justiitsministeeriumile ülesandeks töötada välja seaduseelnõu, mis sätestaks vastutuse sellise koostöö eest. (VV istungi protokoll nr. 41 22.08.1991 päevakorrapunkt nr. 1).

3. VV istungil 23.08.1991 otsustatakse lõpetada väljasõidudokumentide vormistamise kooskõlastamine NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee organitega. (VV istungi protokoll nr. 42 23.08.1991 päevakorrapunkt nr. 11).

4. 24.08.1991.a. kohtusid EV Ülemnõukogu esimees A. Rüütel ja I. Toome Moskvas NSVL RJK esimehe V. Bakatiniga. Kohtumisel arutati ENSV Julgeoleku Komitee reorganiseerimist, sealhulgas selle likvideerimist Eestis. (Kaitsepolitseiameti 15.02. 2001.a. kirja nr. 778/3 lisa).

5. VV 25.08.1991. a. istungi protokollilise otsusega tehakse riigiminister R. Varele ülesandeks valmistada 27. augustiks ette materjalid piiriküsimuse reguleerimise ja NSV Liidu julgeolekuteenistuse tegevuse lõpetamise kohta Eesti Vabariigis. (VV istungi protokoll nr. 43 25.08.1991 päevakorrapunkt nr. 6: NSV Liiduga peetavate läbirääkimiste ettevalmistamisest).

Samal istungi otsustab VV seoses NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse peatamisega Eesti Vabariigis kehtestada Eesti Vabariigi Valitsuse vastav korraldus. (VV istungi protokoll nr. 43 25.08.1991 päevakorrapunkt nr. 10).

6. VV korraldus nr. 270 (26.08.1991):

1) käsib ENSV RJK esimehel R. Sillaril peatada 26. augustist 1991 temale alluva organi tegevus kuni VV erikorralduseni;

2) moodustatakse segakomisjon spetsiifiliste küsimuste lahendamiseks Eesti Vabariigi volitatud esindajatest (H. Aasmäe, J. Kaljuvee ja A. Leps) ning ENSV RJK esindajatest (R. Sillar, E. Neilander ja U. Ojamaa);

3) käsib siseministril O. Laanjärvel 26. augustil 1991. a. tagada ENSV RJK tööruumide sulgemine ja pitseerimine Vabariigi Valitsuse vastava korralduseni;

4) käsib ENSV RJK esimehel R. Sillaril ja “Eesti Telekommunikatsioonide” peadirektoril T. Sõmeral tagada RJK eriside vahendite kohene sulgemine ja likvideerimine.

5) tagab ENSV RJK töötajatele inimõigused ja isikupuutumatuse võrdselt teiste Eesti elanikega.

7. Lähtudes VV korraldusest nr. 270 (26.08.1991) saadetakse 26. augustil Vabariigi Valitsuse esimehe E. Savisaare ja riigiminister R. Vare nimel kõikidele maavanematele ja linnapeadele telegramm, mis käsib:

1) moodustada ENSV RJK maakonna (linna) osakonna tegevuse lõpetamise küsimustes komisjon;

2) tagada juba vastavad korraldused saanud politseiprefektuuri abil ENSV RJK maakonna (linna) osakonna tööruumide pitseerimine ning nendes asuva vara ja dokumentatsiooni säilitamine kuni Vabariigi Valitsuse vastava korralduseni;

3) kanda 28. augustiks 1991 riigiministrile ette käesoleva korralduse täitmisest.

8. 29.08.1991. a. saadeti Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe E. Savisaare ja ENSV RJK esimehe R. Sillari poolt kiri NSVL RJK esimehele V. Bakatinile, milles teatatakse, et VV korraldusega nr. 270 peatati ENSV RJK tegevus. Selle korralduse praktiliseks täitmiseks soovitakse sõlmida “Protokoll-kokkulepe EV Valitsuse ja ENSV RJK vastastikuste kohustuste kohata”. Kirjale lisatakse EV Valitsuse ja ENSV RJK vastastikuste kohustuste protokolli tekst, mille kohta palutakse V. Bakatini arvamust, otsust või seisukohta (просим Вашего заключения).

9. 29.08.1991. a. külastas Tallinna grupp KGB töötajaid eesotsas Vjatšeslav Široniniga. Nende kohtumistest ja tegevusest komisjonil ülevaadet ei ole. (Kaitsepolitseiameti 15. 02. 2001.a. kirja nr. 778/3 lisa).

10. 01.09.1991. a. viibis Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. Savisaar Moskvas, kus ta kohtus liiduliste võimuorganite uute esindajatega, sh Vadim Bakatiniga.

11. VV 02.09.1991. a. istungil võetakse teadmiseks Vabariigi Valitsuse esimehe E. Savisaare informatsioon Moskvas NSVL Kaitseministeeriumi ja NSVL RJK juhtkonnaga toimunud kõneluste kohta. (VV 02.09.1991 istungi protokoll nr. 47 päevakorrapunkt nr. 1).

12. VV 02.09.1991. a. istungil käsitleti “Eesti iseseisvumise ja Euroopasse jõudmise 3x3 programmi” (valitsuse kava 3 nädala jooksul kindlustada Eesti iseseisvumise lähtetingimused, et muuta iseseisvumise protsess pöördumatuks; 3 kuuga realiseerida Eesti iseseisvus ja rajada riikluse alused; 3 aastaga tuua Eesti välja poliitilisest ja majanduslikust kriisist, luua eeldused Euroopaga integreerumiseks jne.)

Programmi kava I osas Ajutised kokkulepped NSVL-ga seisab, et piiriküsimustes valmistatakse ette ajutise leppe sõlmimine NSVL RJK-ga Eesti maismaal piirikontrolli täieliku ülevõtmise, NSVL piirivalveüksuste järk-järgulise väljaviimise, nende valduses olevate maa, hoonete, vara, relvade jms. üleandmise Eesti riigile kohta ja muudes piirialastes küsimustes. Sisekaitse valdkonnas valmistatakse ette ajutise protokolli sõlmimine NSVL RJK-ga ja ENSV RJK-ga nende tegevuse peatamiseks ja vara ja arhiivide säilimise tagamiseks Eestis, selle organisatsiooni likvideerimise ettevalmistamiseks Eesti territooriumil. Valmistatakse ette ajutise kokkuleppe sõlmimine NSVL Välisministeeriumiga ja NSVL RJK-ga viisade väljastamise ja tunnustamise küsimustes, Eesti Vabariigi viisade väljaandmisele asumiseks vahetult Tallinna reisisadamas ja lennujaamas ning NSV Liidu ja Eesti Vabariigi sisse- ja väljasõiduviisade vastastikuseks tunnustamiseks.

13. 04.09.1991. a. kirjutasid Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. Savisaar, NSVL RJK esimees V. Bakatin ja ENSV RJK esimees R. Sillar Moskvas alla protokollile “Eesti Vabariigi, NSVL KGB ja Eesti KGB vastastikustest kohustustest”, milles nähakse ette kolmepoolse (Eesti Vabariigi Valitsus, NSVL RJK ja ENSV RJK) ekspertkomisjoni moodustamine, mis peab 10. septembriks 1991 esitama loetelu esmajärjekorras lahendamist vajavatest küsimustest ja 25. septembriks 1991 esitama kokkulepete projektid antud protokollis sätestatu elluviimiseks. 10. septembriks 1991 peavad EV Siseministeerium ja ENSV RJK nimetama oma esindajad, kes teostaksid kontrolli kokkuleppe täitmise üle ja operatiivselt lahendaksid üleskerkivaid probleeme. Protokolliga sätestatakse ka vastastikused kohustused.

14. 04.09.1991. a kirjutasid Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. Savisaar, NSVL RJK esimees V. Bakatin ja NSVL RJK piirivalvevägede juhataja I. Kalinitšenko Moskvas alla “Ajutise kokkuleppe piiriküsimuste reguleerimise ja NSVL KGB piirivalvevägede struktuuri funktsioneerimise kohta Eesti Vabariigi territooriumil”.

15. 06.09.1991. a. kinnitati VV korraldusega nr. 292 “Eesti iseseisvumise tagamise kava”. Selles on loetletud ülesanded, tähtajad ja täitjad.

Kava II osa Lähiajal NSVL-ga sõlmitavad ajutised kokkulepped punktis 1 on piirikontrolli NSVL RJK-lt ülevõtmise protokolli ja ajutise leppe tähtaeg 4. september 1991 ning punktis 4 Eesti Vabariigi territooriumil NSVL RJK tegevuse lõpetamise, tema vara ja arhiivide üleandmise ajutise protokolli ja kokkuleppe tähtaeg vastavalt 4. september ja 1. oktoober 1991 (täitja R. Vare);

Kava IV osa Riikluse loomine, riigivõimu ühtsuse tagamine, riigikaitse punktis 8 on KGB likvideerimise komisjoni töö korraldamise, riikidevahelise lepingu projekti ettevalmistamise tähtaeg 1. oktoober 1991 (täitja R. Vare).

16. 09.09.1991 pärineb VV korraldus nr. 298 4. septembril 1991 Moskvas sõlmitud Eesti Vabariigi Valitsuse ja NSVL RJK vahelise protokolli täitmise kohta, millega moodustatakse valitsuskomisjon (nn. Aasmäe komisjon) ENSV RJK likvideerimisega seotud küsimuste lahendamiseks.

Komisjoni koosseis oli: esimees H. Aasmäe, liikmed J. Kaljuvee, M. Tibar, M. Pedak, J. Pihl, J. Toots, T. Sõmera, S. Vassiljev ja A. Öövel.

Komisjoni kohustati kaasama oma töösse eksperte ning valmistama kahe (2) päeva jooksul ette Vabariigi Valitsuse korralduse projekt ENSV RJK-ga ühise ekspertkomisjoni moodustamise ja selle koosseisu kohta ning koostama 20. septembriks 1991 Vabariigi Valitsuse ja NSV Liidu valitsuse vahel sõlmitavate kokkulepete projektid.

Riigikantseleid kohustati kolme (3) päeva jooksul moodustama M. Pedaku juhtimisel komisjon ENSV RJK töötajate edasise tööhõive küsimuste lahendamiseks.

17. ENSV RJK töötajate tööhõive küsimuste lahendamiseks oli kavas moodustada komisjon, mille kohta selgub riigiminister R. Vare adressaadita kirjast nr. 1-1-1/454 16.09.1991, et selline komisjon koosseisus M. Pedak (esimees), V. Pool (ENSV RJK esimehe asetäitja), T. Jervan moodustati, kuid see ei hakanud komisjoni esimehe M. Pedaku sõnul üldse tööle (Riigikogu uurimiskomisjoni istungi protokoll 09.04.2001 nr 2B-3/8).

18. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu täiskogul 16.09.1991.a. otsustati, et 25. septembriks 1991 peab valmima otsuse projekt KGB tegevuse lõpetamisest Eesti Vabariigis.

19. VV 25.09.1991. a. istungil käsitletakse Eesti iseseisvumise ja Euroopasse jõudmise 3x3 programmis ettenähtud ülesannete täitmist. Protokollile on lisatud õiend VV korraldusega nr. 292 kinnitatud “Eesti iseseisvuse tagamise kavas” (vt. eelnev p. 15) antud ülesannete, mille tähtaeg oli 24. september 1991, täitmise kohta.

ENSV RJK likvideerimise küsimuses on M. Pedak informeerinud valitsust, et 05.09.1991. a. (?) kirjutati Moskvas alla kokkulepe EV Valitsuse ja NSV Liidu RJK esindajate vahel, ning VV korraldusega nr. 298 (09.09.1991) on 09.09.1991.a. moodustatud valitsuskomisjon. (VV 25.09.1991.a. istungi protokoll nr. 51 päevakorrapunk nr. 8 ja selle lisa).

20. 25.09.1991. a. võttis EV Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel Tallinnas vastu NSV Liidu RJK aseesimehe Nikolai Stoljarovi. Viimase algatusel pöörati vestluses suurt tähelepanu küsimustele, mis puudutasid Eestis viibivate endiste julgeolekutöötajate saatust ning endise ENSV RJK vara. A. Rüütel rõhutas, et kõigi probleemide lahendus tuleb fikseerida vastavates riikidevaheliste kokkulepetes (Kaitsepolitseiameti 15.02. 2001.a. kirja nr. 778/3 lisa).

21. 01.10.1991. a. VV esimehe E. Savisaare kirjas NSVL RJK esimehele V. Bakatinile palutakse viimasel läbi vaadata lisatud ENSV RJK tegevuse lõpetamisega seotud praktiliste meetmete realiseerimise protokolli projekt ja leida võimalus selle allakirjutamiseks 3. oktoobri kohtumisel.

22. VV 04.10.1991.a. istungil käsitletakse “Eesti iseseisvumise ja Euroopasse jõudmise 3x3 programmi” I etapi ülesannete täitmist ja II etapi põhiülesandeid. Lisatud õiendis “Eesti iseseisvumise tagamise kava” ülesannete täitmise kohta” on nimetatud kava II osa p. 4 kirjutatud, et Moskvas kirjutati 5. septembril 1991 alla kokkulepe EV Valitsuse ja NSVL RJK esindajate vahel, ning et 9. septembril 1991 on moodustatud valitsuskomisjon. IV osa p. 8 täitmise kohta on kirjutatud, et EV Valitsus esitas 1. oktoobril 1991 omapoolsed ettepanekud NSVL RJK esimehele V. Bakatinile. E. Savisaare ja V. Bakatini kohtumine toimub 09.10.1991. (VV 04.10.1991.a. istungi protokoll nr. 53 päevakorrapunkt nr.5. vt. ka eelnevaid punkte 12, 15, 19, 21).

23. 09.10.1991.a. kirjutasid Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. Savisaar, NSVL RJK esimees V. Bakatin ja ENSV RJK esimees R. Sillar Moskvas alla protokollile “ENSV RJK tegevuse lõpetamisega seotud praktiliste meetmete realiseerimisest”. Protokolliga sätestatakse, et:

moodustatakse kolmepoolne ekspertkomisjon, kes inventariseerib Eesti Vabariigi territooriumil asuva KGB kinnis-ja vallasvara, tehnilised vahendid ja relvastuse ning valmistab ette eraldi protokollid hoonete, eritehnika, transpordivahendite, relvastuse ja muude materiaalsete väärtuste üleandmiseks Eesti Vabariigile. Nähakse ette ka ENSV RJK struktuuri (штатную структуру) ja koosseisu nimestike (штатное расписание) üleandmine mainitud ekspertkomisjonile ning esitab Eestis elavate pensionäride ja tööhõivel abi vajavate kaastöötajate nimekirjad;

valitsus- ja šifreerimisside küsimused lahendatakse eraldi kokkuleppega;

Selleks sõlmiti riigiminister R. Vare ja NSVL valitsusside esindaja A. Ponomarjovi allkirjadega protokoll, millega Eesti pool lubab 1. jaanuariks 1992 luua oma valitsusside üksuse. Senimaani funktsioneeris valitsusside Eesti territooriumil kooskõlas 9. oktoobril 1991 sõlmitud riikidevahelises protokollis sätestatuga. Eesti pool lubab mitte takistada šifreerimistehnika ja muude seadmete, mille järgi ta ise vajadust ei tunne, väljavedu Eestist. Loodava Eesti valitsusside funktsioneerimise tagamiseks peavad osapooled võimalikuks olemasoleva valitsusside personali ületulekut Eesti riigi teenistusse.

Sõlmitud protokollil puudub kuupäev.

Eesti Vabariigile antakse üle teatud ENSV RJK arhiivid (kriminaaltoimikud, filtratsioonitoimikud, eriraamatukogu jt. vt. järgnev p.27)

NSVL RJK on teatud Eesti Vabariigi seadusandlike garantiide puhul valmis Eestile üle andma ENSV RJK agentuur-operatiivmaterjalid;

NSVL RJK kohustub ühe aasta jooksul, alates kõnesoleva protokolli jõustumisest, otsima üles ja andma üle Eesti Vabariigi kodanike kohta käivad arhiivitoimikud, mis polnud arvel ENSV RJK-s, või materjalid, mis kuulusid üleandmisele, kuid olid ringluses NSVL RJK organites;

NSVL RJK garanteerib üleviidavate KGB töötajate tööhõive ja sotsiaalsete tagatiste küsimuste lahendamise ning pensionide väljamaksmise Eestisse jäävatele endistele kaastöötajatele ja pensionäridele;

Eesti Vabariik võtab kohuste tagada ENSV RJK endiste töötajate, pensionäride ja nende pereliikmete sotsiaalsed, poliitilised ja isiklikud õigused kooskõlas üldtunnustatud rahvusvahelise õiguse normidega, Eesti Vabariigi seadustega ja kahe- ning mitmepoolsete kokkulepetega NSV Liiduga;

NSVL RJK ja EV Valitsus esitavad 1. novembriks 1991 ettepanekud ENSV RJK endiste kaastöötajate, pensionäride ja nende pereliikmete õigusliku ja sotsiaalse kaitse ning pensioni ja elamispinnaga kindlustamise küsimustes, et kirjutada alla vastavad kokkulepped riikidevahelisel tasandil;

EV Valitsus, NSVL RJK ja ENSV RJK tagavad antud protokolliga sätestatud praktiliste meetmete täitmise ENSV RJK tegevuse lõpetamiseks kahe kuu jooksul.

24. VV korraldus nr. 368 (14.10.1991) kohustab 9. septembril 1991 loodud valitsuskomisjoni moodustama töögrupid ENSV RJK kinnis- ja vallasvara, tehnika, relvastuse ja arhiivide inventariseerimiseks ning ülevõtmiseks. Nimetatud töögrupid peavad kooskõlas 9. oktoobril 1991 sõlmitud riikidevahelise protokolliga valmistama ette vastavate protokollide ja kokkulepete projektid.

25. 14.10.1991. a. kuupäeva kannab valitsuskomisjoni istungi protokoll, mille on 16. oktoobril 1991 kinnitanud VV esimees E. Savisaar ja millega moodustatakse VV 14.10.1991. a. korralduse nr. 368 kohaselt ettenähtud töögrupid:

kinnis- ja vallasvara küsimustes;

Esimees: E. Zäuram.

Liikmed: J. Pihl, J. Toots, A. Karlõšev (kõik Politseiametist) ja J. Grigorjev ning V. Fokin (ENSV RJK).

2) relvade, erivahendite jms. küsimustes;

Esimees: J. Pihl.

Liikmed: V. Soo (Siseministeerium), J. Toots, Ü. Põldsam (Politseiamet), J. Grigorjev, U. Ojamaa, L. Jefimov ja V. Veitman (ENSV RJK).

3) arhiivide ja dokumentatsiooni küsimustes;

Esimees: H. Urvaste (Politseiamet).

Liikmed: V. Kašina (Politseiamet), J. Zolotarjova (Ülemkohus), E. Vassiljev (Riigikantselei), J. Poolus ja H. Veinberg (ENSV RJK)

4) valitsusside, eriside jms. küsimustes;´Esimees: J. Ulman (Telekom).

Liikmed: V. Petrov (Telekom), A. Kapustin (Siseministeerium), J. Toots, J. Pihl (Politseiamet), A. Eensalu, H. Tsõganov, V. Ivanov ja V. Sahan (ENSV RJK).

26. VV korraldusega nr. 372 (16.10.1991) luuakse komisjon ENSV RJK-lt ülevõetud varade jaotamiseks Eesti Vabariigi ametkondade vahel koosseisus: R. Vare (esimees), H. Aasmäe ja O. Laanjärv.

27. 24.10.1991. a. sõlmitakse “Kokkulepe 9. oktoobri 1991. a. ühisprotokolli punktide 3 ja 4 täitmise ja Eesti KGB arhiivifondide ja muude materjalide Eesti Vabariigi Politseiametile üleandmise korra kohta”, millele kirjutasid alla NSVL RJK esindaja V. Šironin, ENSV RJK esimees R. Sillar ja EV Politseiameti peadirektor J. Nurme.

Kokkuleppega nähakse ette, et Eesti Vabariigile antakse üle:

kriminaaltoimikute (nii lõpetatud kui lõpetamata uurimistoimikute) fond koos registreerimisžurnaalide ja kartoteekidega;

filtratsioonitoimikud;

materjalid välisriikide järelepärimistest seoses sõjakuritegude uurimisega;

eriraamatukogu materjalid;

metsavendade vastast võitlust kajastavad materjalid;

nn. KGB sisekontrolli (eriinspektsiooni) materjalid aastatest 1944-1958.

Ekspertkomisjonide otsusel võidi hävitada muud materjalid, mis leiduvad endise ENSV RJK ruumides või saabuvad üleantud osakondade ruumidest, sealhulgas erikontrolli materjalid alljärgnevate isikute kohta:

nõukogude armee eriväeosade ja nn. välismaal asuvate väeosade kutsealused;

piirivalveõppeasutustesse astuda soovijad;

välissõidu meremehed;

välismaale sõita soovijad;

“Sovtransavto” autojuhid;

välislennuliinide piloodid;

kalalaevastiku meremehed.

Materjalide üleandmine ja hävitamine tuli vormistada aktidega kolmes eksemplaris ja kolmepoolselt (Eesti Vabariik, NSVL RJK ja ENSV RJK) allkirjastada.

Uurimistoimikud ja metsavendade vastast võitlust kajastavad materjalid, välisriikide järelepärimised sõjakuritegude asjus, eriinspektsiooni ja erikontrolli materjalid antakse Eesti-poolsele töörühmale H. Urvaste juhtimisel (vt. eelnev p. 25) aktidega üle 22. novembril 1991. Filtratsioonitoimikud, mis toodi Venemaalt Uljanovskist tagasi 3. detsembril 1991 (vt. järgnev p. 29) anti aktiga üle 5. detsembril 1991; transporditöödele lubamise materjalid 4. detsembril 1991, väljasõidutoimikud 20. detsembril 1991., 18. detsembril 1991 Venemaalt Uljanovskist saabunud nn. “lõpetatud uurimistoimikud” anti aktiga üle 20. detsembril 1991. Kõik nimetatud arhiivid anti üle Politseiametile. Eraldi aktiga (V. Pooli ja M. Pedaku allkirjadega 14.11.1991. a.) anti üle KGB eriraamatukogu, mis toimetati Toompeale Riigikantselei ruumidesse spetsiaalsesse šeifi.

Teadaolevalt anti Eesti poolele mitteametlikult üle 1991. a. sügisel 14 toimikut (16 köites), mis käsitlesid NSVL luure tegevust Eesti Vabariigis aastatel 1924 kuni 1940. Viimased asusid kuni 1997. a. suveni Teabeteenistuse valduses, misjärel anti üle Riigiarhiivi.

28. 13.11.1991. a. moodustati EV Ülemnõukogu istungil “Ülemnõukogu komisjon kaitsepolitsei tegevuse kontrollimiseks” koosseisus:

Hillar Eller, Rein Järlik, Mart Laar, Priidu Priks ja Jüri Rätsep.

Ülemnõukogu otsuse (RT 1991, 40, 496) p. 2 järgi pidi komisjon kontrollima KGB tegevuse lõpetamisega seonduvat ja EV Valitsuse ja NSVL KGB vastavasisuliste lepete täitmist.

Komisjoni esimeheks sai R. Järlik.

29. 03.12.1991. a. saabus Eestisse pool tonni KGB dokumente Uljanovskist. See oli esimene saadetis dokumentidest, mis kuulusid 9. oktoobri 1991 ühisprotokolli (vt. eelnev p. 23) ja 24. oktoobri 1991 kokkuleppe kohaselt (vt. eelnev p. 27) üleandmisele Eesti Vabariigile. Saadetis anti üle Politseiametile.

30. 18.12.1991. a. kirjutati Toompeal alla “Lõppakt ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse lõpetamise kohta”. Sellele kirjutasid alla Eesti Vabariigi riigiminister R. Vare, Vabariikidevahelise Julgeolekuteenistuse täievoliline esindaja V. Šironin ja ENSV RJK esimees R. Sillar.

Lõppaktis osapooled konstateerivad, et:

ENSV RJK tegevuse lõpetamisega seotud abinõud on ellu rakendatud ja ENSV RJK isikkoosseis on teenistusest vabastatud või üle viidud teenistust jätkama väljaspool Eesti Vabariiki v.a. 25 inimest kelle vabastamine või üleviimine viiakse lõpule 31. detsembriks 1991. a.;

Eesti Vabariigile anti kokkulepitud ulatuses üle hooned, vara, autotranspordi- ja eritehnikavahendid, relvastus ja laskemoon;

vastavalt lepetele anti Politseiametile üle arhiivifondid ja muud materjalid;

osaluspooled valmistasid ette ENSV RJK endiste töötajate ja pensionäride õiguslikku ja sotsiaalset kaitset, pensionikindlustust ja elamispinnaga varustamist käsitleva kokkuleppe, mille sätteist pooled juhinduvad kuni vastava reguleerimiseni riikidevahelisel tasemel.

31. 18.12.1991. a. kuupäeva kannab dokument, mis kannab pealkirja “Kokkulepe ENSV RJK endiste kaastöötajate ja pensionäride ning nende perekonnaliikmete õigusliku ja sotsiaalse kaitse, pensioni ja elamispinnaga kindlustamise kohta”. Kokkuleppel on R. Vare ja V. Šironini allkirjad, kuigi lepe on koostatud ja sõnastatud allkirjastamiseks Vabariikidevahelise Julgeolekuteenistuse juhi V. Bakatini ja Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe E. Savisaare poolt.

Kokkuleppe punktiga 2 kohustub Eesti Vabariigi Valitsus:

tagama endiste RJK kaastöötajate, pensionäride ja nende pereliikmete sotsiaalsed, poliitilised ja isiklikud õigused ning mitte lubama nende õiguste ja vabaduste piiramist, kriminaalkorras karistamist ning muul viisil vastutusele võtmist nende eelneva teenistuse või töötamise eest riikliku julgeoleku organites, kui nende tegevus oli kooskõlas kehtinud seadusandlusega;

tagama (Vabariikidevahelise Julgeolekuteenistuse või selle õigusjärglase poolt garanteeritud ja ülekantud) pensionide, hüvituste ja kompensatsioonide väljamaksmise RJK sõjaväelastest pensionäridele ja nende pereliikmetele, kes jäävad elama Eestisse;

teostama EV seadustest lähtudes Eestist lahkuvate endiste RJK kaastöötajate ja nende pereliikmete elamispinna vahetust ja nende vara väljavedu;

tunnustama NSVL RJK õppeasutuste lõpetamise dokumente võrdselt teiste NSVL kõrgemate õppeasutuste diplomitega.

32. 18.12.1991. a saabus Uljanovskist lennukiga 3,5 tonni KGB dokumente, mille üleandmine oli sätestatud 9. oktoobri 1991 protokolli ja 24. oktoobri 1991 kokkuleppega (vt. eelnevad p. 23 ja 27).

2. Valitsuskomisjoni tegevus endise ENSV RJK tegevuse lõpetamisel

Kuivõrd Riigikogu uurimiskomisjoni üheks põhiülesandeks oli endise ENSV RJK tegevuse lõpetamisega seonduvate faktiliste asjaolude väljaselgitamine, siis peale eelmises peatükis esitatud enamasti dokumenteeritud faktide ja sündmuste kronoloogia esitamise pööras komisjon suuremat tähelepanu endise ENSV RJK tegevuse lõpetamiseks moodustatud valitsuskomisjoni tegevusele.

Tegelikult on 9. septembril 1991. a VV korraldusega nr. 298 (09.09.1991) moodustatud valitsuskomisjoni, mille esimeheks sai Hardo Aasmäe, tegevust käsitlenud ja hinnanud mitmed selleks loodud (Ülemnõukogu, Riigikogu) komisjonid, aga ka teised pädevad riiklikud institutsioonid, millest alljärgnevalt ka kokkuvõtva ülevaate anname.