Enamik tühjaks jäänud endistest koolihoonetest leiab uue kasutuse

Viimastel aastatel hoogustunud koolivõrgu ümberkorraldamine on viinud selleni, et liidetud või suletud õppeasutustest jäävad maha tühjana seisvad hooned. Väiksemates kohtades leitakse majale kergemini rakendus, kuid linnades on olukord keerulisem. Tallinnas korraldati 2010. aastal kuue kooli tegevus ümber nii, et neist jäi maha kolm tühja õppehoonet.

Tallinnas Õismäel jäi humanitaargümnaasiumi koolimaja tühjaks, sest õppeasutus kolis kokku teisel pool Õismäe tiiki asuva Väike-Õismäe kooliga. Vanale hoonele, mis mahutas 1500 õpilast, pole kahe aastaga leitud uut rakendust ja see laguneb. Haabersti linnaosa vanem Marek Jürgenson ütles, et hoonest on üksikuid ruume üritatud üürile anda, kuid huvilisi ei ole leitud. „Koolimaja on täielikult amortiseerunud ja selle kasutusse võtmine ei ole praegu võimalik,” lisas ta. Majas on kütte- ja veevarustussüsteemid kinni keeratud, et talvel torud ära ei külmuks. Linnaosavalitsus maksab iga kuu 153 eurot hoone hooldamiseks, mille alla kuulub territooriumi korrashoid ja maja mehitamata valve. Jürgenson lisas, et linnal pole plaani koolihoonet müüa, vaid tehakse plaane, mis asutus ruumidesse kolida võiks.

Õismäe kooliga samal ajal lõppes õppetöö ka Sõle ja Pelguranna põhikoolis. Mõlemad koolid on leidnud endale uue otstarbe. Pelguranna kooli ruumid on välja üüritud MTÜ-le Haridus- ja Kultuuriselts Tuulemaa, kes rajas sinna Tallinna Vaba Waldorfkooli, ja Sõle hoones tegutseb osaliselt erakool.

Kaheksa hüljatud maja

Tallinna haridusameti haldusosakonna spetsialist Kalju Orav ütles, et kokku peaks linnas olema kaheksa koolimaja, kus toimub muu tegevus või otsitakse neile rakendust.

Nõmme linnaosas asub 2006. aastal suletud Valdeku gümnaasiumi hoone, mis tegutses pikalt remondis olevate koolide asenduspinnana. Kuigi maja on viimased kaks aastat tühjana seisnud ja lagunenud, loodab linnaosavanem Erki Korp selle kahe aastaga rekonstrueerida. Plaan on ehitada sinna linnaosavalitsuse tööruumid, sotsiaalkeskus, saun ja spordisaal.

Nii nagu pealinnas, seisab ka Võrus 2010. aastast koolimaja, mis on tühi ja ootab remonti, linnavalitsus loodab selle maha müüa. Võru haridus- ja kultuuriosakonna töötaja Peep Poltimäe ütles, et endise Soo kooli hoonele on otsitud uut omanikku juba sulgemise päevast saadik, kuid seni tulutult. Maja vajaks tema sõnul väga suurt remonti, aga selleks pole linnal raha. „Kui meil ei jätku raha isegi õpetajatele maksmiseks või vajalike hoonete renoveerimiseks, siis pole mõtet tühjalt seisvat maja korda teha,” nentis ta.

Tühjalt seisvaid hooneid ei ole ainult linnades, tegelikult on suurem koolide sulgemine aset leidnud just väiksemates asulates.

Näiteks Võrumaal Antsla vallas asuv Lepistu koolimaja on tühjalt seisnud juba neli aastat. „Majast lahtisaamine valmistab meile muret,” ütles abivallavanem Ustav Allas. Ta lisas, et hoone müügihinda on vald alla lasknud, kuid ikkagi ei soovi keegi ruume endale. Pärast sulgemist küsiti hoone eest 1,5 miljonit krooni (95 000 eurot), nüüdseks on hind langenud juba 63 000 euroni.

Samal ajal aga võib just väiksematest kohtadest leida hulganisti näiteid, et õppehoonet kasutatakse muul otstarbel. Rõuge vallavanem Tiit Toots tõi näite, et 2000. aastate keskel Võrumaal suletud Nursi ja Viitina kooli maju kasutatakse seltsimajana. „Hoone on kujunenud külakeskuseks ja seda ohtu küll ei olnud, et hooned seisma jääksid,” ütles vallavanem Tiit Toots.

Sobivad seltsimajaks

Võrumaa maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik tõi esile, et nende maakonnas on tema teada õppetöö lõpetanud koole kümne ringis. Hooned on kasutuses seltsimaja, valla tööruumide või turismiobjektina.

Rääma jätmist püütakse vältida ka Läänemaal suletava Tuudi kooli hoone puhul. Kuigi sügisel Lihula vallas asuvas koolis õppetööd enam ei alustata, usub vallavanem Riho Erismaa, et maja tegevuseta ei jää. „Tahaksime sinna viia näiteks raamatukogu,” pakkus ta ühe lahenduse.Tallinna kaheksa hüljatud õppehoonet on eri saatusega••Valdeku gümnaasiumi hoone seisab tühjana, kuid 2014. aastaks ehitatakse see linnaosavalitsuse ruumideks, sotsiaalkeskuseks, saunaks ja spordisaaliks.

••Õismäe humanitaargümnaasiumi maja seisab tühjana ja soovitakse välja üürida.

••Mustamäe gümnaasiumi hoone osa ruume üüritakse välja MTÜ-dele.

••Vilde tee 120 asuv vene eragümnaasium kolib välja ja alustatakse rekonstrueerimist, et sinna ehitada Õismäe kool.

••Endises Pelguranna põhikoolis tegutseb Tallinna Vaba Waldorfkool.

••Sõle põhikooli ruumides töötab erakool.

••Punane 69 hoones tegutseb osaliselt Lasnamäe muusikakool, suuremat osa majast püütakse välja üürida, kuid tulutult.

••Endise Kadrioru põhikooli hoone rekonstrueeritakse lasteaiaks.KommentaarHooned võiks jääda noortele

Tarmu Kurm
haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo juhataja

Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel ei toimu Eestimaal massilist koolide sulgemist. Enamasti on tegu koolitüübi muutmisega, mille puhul suletakse gümnaasiumiosa, kuid samas majas jätkab põhi- või algkool.

Koolihooned on üldjuhul kohaliku omavalitsuse omanduses, seega on hoone saatuse küsimused omavalitsuste otsustada. Riik loodab siiski, et majad ei jää tühjaks ja neis leitakse endiselt funktsioone, mis on soovitavalt suunatud noortele.