EMHI: palav suvi võib tuua kärekülma talve, kuid ei pruugi
Sünoptikute andmeil pole nii kuuma suve olnud vähemalt viimase 150 aasta jooksul.
Tänavune suvi püstitas Eestimaal selliseid kuumarekordeid, milletaolisi pole vähemalt 150 aastat siinmail esinenud. Eesti territooriumi kolme suvekuu keskmine õhutemperatuur oli Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) andmeil 18,1 kraadi. Pikaajaline suvede keskmine ehk norm on siin kandis 15,5 soojakraadi.
„Tähelepanuväärne oli tänavune suvekuumus ka kestuse poolest. Kõigepealt saabus maikuu keskel (Tõraveres 12.–23. maini) esimene paarinädalane soojalaine. Seejärel tuli tõeline suvi, mis algas 31. mail ning lõppes Tartumaal 27. augustil,” ütles EMHI arendusosakonna peaspetsialist Ain Kallis.
Milline tuleb talv? „Otsustage ise. Põuastele, kuumadele 1992. ja 1999. a suvedele järgnesid väga soojad talved; samasugusele 1939. a suvele aga väga külm talv. 1870. aasta suvi oli igati normaalne; talv aga tuli 1870/71 rekordiliselt pakaseline,” märkis Kallis.
Ka vihma tuli sel suvel Eesti keskmiselt päris palju – 254 mm (norm on 208 mm). Pingereas sajuseimad aastad on aga 1998. a (354 mm), 1978. a (318 mm) ja 2008. a (315 mm).
Vihma sai suvel kõige enam Võru – 412 mm ehk 177% paljuaastasest keskmisest –, järgnesid Ruhnu (384 mm, 242%) ning Kihnu (362 mm, 232%). Kuiv oli Jõhvis (152 mm ehk 68% normist) ning Kuusikul (157 mm, 69%).
„Nüüdseks võib lõppenuks lugeda nii meteoroloogilise kui ka klimaatilise suve,” ütles Kallis. „Klimaatiline suvi tähendab aega, mil ööpäevane temperatuur on püsivalt üle 13 kraadi. Meteoroloogiliseks (ka kalendaarseks) suveks nimetatakse põhjapoolkeral ajavahemikku juunist augustini.”
Tõsi – mõnikord saabub siia kanti ka kolmas suvi ehk nn vananaistesuvi.
 |
  |
 |
