Emapalga vähendamine mõjutaks 4500 lapsevanemat

Eelnõu järgi langeks hüvitise piirmäär küll ainult nendel vanematel, kes siirduvad lapsepuhkusele pärast 1. juulit.

Praegu saab Eestis maksimaalmääras vanemahüvitist 906 lapsevanemat. Keskerakonna andmetel on neid inimesi, kes saavad emapalka vahemikus 15 000 kuni 30 000 krooni, kokku 3500. Ministeerium on saanud 1000 inimese võrra suurema numbri.

Kuigi see arv ei ole väga suur, oleks ettepaneku teinud Keskerakonna arvutuste kohaselt võit riigile umbes 250 miljonit krooni.

Rahandusministeerium on oma prognoosides aga tunduvalt tagasihoidlikum. Kui vanemahüvitist peaks tõesti käesoleva aasta 1. juulist langetatama, võidaks riigikassa sellest ministeeriumi hinnangul järgneva poolaasta jooksul juurde vaid 56,4 miljonit.

„Keskerakonna arvutused põhinesid teadmisel, et ühena vähestest eelarve kasvudest sai vanemahüvitis 2009. aastal juurde 495 miljonit krooni,“ selgitas summa hiiglaslikku erinevust Keskerakonna aseesimees Kadri Simson.

„Kuna sündivus ei ole kasvanud, aga kasvas vanemahüvitise ülempiir 25 000-lt 30 000-le, siis võib öelda, et suurem osa poolemiljardilisest kasvust on tulnud ülempiiri tõusust.“

Kuna 2009. aasta teisel poolel sündivate laste ning kõrget emapalka saama hakkavate vanemate arvu pole kuidagi võimalik ette ennustada, võttis erakond Simsoni sõnul aluseks vastavad numbrid esimesel poolaastal.

Sotsiaalministeerium on 2009. aastal prognoosinud vanemahüvitise saajate keskmiseks arvuks 18 209 inimest. 31. mai seisuga saab emapalka 17 536 lapsevanemat.

Eile seisis riigikogu rahanduskomisjon vanemahüvitise piirmäära langetamise vastu, kuid täna võib riigikogu lisaeelarve teisel lugemisel küsimuse uuesti hääletusele panna. 

Rõivas: kaotajaid on palju rohkem

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas kinnitas, et 3500 võib olla isegi liiga väike number, kuna arvutuste kohaselt tõuseb 15 000-30 000 krooni suuruse vanemahüvitise saajate arv lähiaastatel.

Keskerakonna arvutusi Rõivas õigeks ei pea ning kinnitas, et uskuda ja lähtuda saab ikka ainult rahandusministeeriumi prognoosist. "Isegi, kui niimoodi kärpida, siis oleks 56 miljonit võimalik kokku hoida. Aga jõhkra hoobi annaks see kõikidele peredele, kes teenivad kas või pisut üle keskmise."

Reformierakondlase hinnangul hävitaks Keskerakond sellise sammuga mõtlematult toimiva süsteemi ning seda ainult võimuparteile koha kätte näitamiseks. Rõivas rõhutas ka asjaolu, et opositsioonierakond ei taha kokkuhoitud summat riigi tuludesse kirjutada, vaid hoopis mujale suunata.  Kärpimise arvelt soovitakse näiteks kompenseerida õppelaenu intresse, rahastada koolilõunat jms.

Rõivas on endiselt seisukohal, et vanemahüvitis ei ole koht, kust kokku hoida ning isegi paarisaja miljoni krooni suurune võit järgnevatel aastatel ei ole seda väärt. "Kuna vanemahüvitise poolitamisest oleks võimalik kokku hoida vaid 56,4 miljonit, kuid samas on Keskerakond selle arvelt soovinud teha 174 miljoni ulatuses lisakulusid, ei saa vanemahüvitise kärpijate huvi olla mitte eelarvepositsiooni parandamine, vaid üksnes hästi töötava süsteemi äralörtsimine eesmärgiga vähemusvalitsusele "ära teha"."

Suurim kaotus on 13 000 krooni

Rahandusministeeriumi hinnangul kaotaksid vanemapalga ülepiiri langetamisel 2009. aastal:

2152 peret keskmiselt 2000 krooni kuus
431 peret 6000 krooni kuus
548 kaotaks 8000 kuus
448 kaotaks 11 000 kuus
923 kaotaks 13 000 kuus