Emad-isad õpivad, koolid korraldavad lastehoidu
„Kui lastehoidu ei oleks, ei oleks mina ikka veel koolis,” tõdeb Paide täiskasvanute keskkooli 11. klassi õpilane Keitti Järv. Kaheaastase poja ja nelja-aastase tütre emana ei saaks ta ilma kooli pakutava lastehoiuta ilmselt koolis käia, sest tundide ajaks lastele hoidjat tal võtta ei ole. Seda enam, et aastast last – õppima asus Keiti juba eelmisel õppeaastal – ei saaks ju ka lasteaeda panna.
Täpselt samast ajast, eelmisest õppeaastast kooli lastehoid ka töötab.
„Sulaselge vajadus on läbi aastate lastehoiu järele olnud,” kõneleb kooli direktor Anneli Suits lastehoiu loomise taustast. „Seda on näidanud kasvõi see, et näiteks eriti kevaditi, kui käiakse palju vastamas ja koolis töid tegemas, on alati õppijatega koos klassis ka väikseid lapsi olnud.”
Lastehoiu avamiseks ja ülapidamiskulude katmiseks kirjutas kool direktori sõnul Innovesse projekti ja sai rahastuse kaheks aastaks, millest teine nüüd jooksebki.
Suits kinnitab, et lapsehoiuvõimalus on toonud inimesi õppima. „On neid, kes on öelnud, et oleks muidu õppimist edasi lükanud,” sõnab ta. Lapsevanem lapse hoidu jätmise eest midagi maksma ei pea.
Peaaegu nagu lasteaias
Lasteaiaga täiesti sarnane lastehoid ei ole, näiteks ei korraldata toitlustamist, söömas käivad lapsed ema-isaga suure söögivahetunni ajal sööklas. Ent tegelus on lasteaiaga ikkagi sarnane, sest lapsehoidja Ilme Klaas pelgalt ei mängi lastega, vaid pakub ka arendavaid tegevusi, näiteks värvide ja kujundite õppimist, liigutusvilumusi kujundavaid mänge jms.
Klaasi sõnul toob sel aastal lastehoidu lapsi seitse lapsevanemat, neist Keitti Järv kaks last. Kõige noorem hoolealune on tänavu 11-kuune, kuid mullu hoidis Ilme Klaas ka viiekuust põnni.
Lastehoid asub noortekeskusega samas ruumes, laste kasutada on üks suur tuba mängimiseks, üks väike magamistoaks ja tualett.
„Kui me alustasime, siis saime Sookure lasteaiast kolm voodit, sõprade kaudu sain ka beebivoodi,” räägib Klaas, et kes ära väsib, saab puhkama heita. Kui uniseid on rohkem kui voodeid, tehakse neile eestoas asuvatest tumbadest magamisase ja nii saavad kõik puhata.
Mänguasju on hoidu toonud lapsevanemad. Mullu jõulude ajal sai lastetuba kingituseks uue auto ja nukuvankri. Õppurite jõulupeoga samal päeval korraldas Ilme Klaas lastega ka emadele-isadele väikese etteaste, et anda neile ülevaadet laste tegemistest.
Klaasi sõnul lepivad lapsed lastehoidu jäämisega hästi. Ühel poisil oli eelmisel aastal harjumisega natuke probleeme, aga kuna ta juhtus olema hoidjaga kahekesi, leppis ta ilusti.
Lastehoid on avatud igal tööpäeval kella 8–15. Koolitunnid kestavad aga tihti seitsmeni ning Keitti Järve sõnul siis ta enam tundidest osa võtta ei saa. „Õnneks õhtukoolis saab õpetajaga kokku leppida, võtta õppematerjal ja õppida kodus,” nendib ta.
Mis järgmisel aastal lastehoiust saab, on lahtine, sest projektirahastus lõpeb. Direktor loodab, et ehk paneb omavalitsus õla alla ja ka lapsevanemad võiksid teatud summa lapse hoidmise eest tasuda. „Lastehoid on väga hädavajalik täiskasvanute kooli juures. Uksi kinni ei tahaks panna,” sõnab ta.
Vabatahtlikud hoidjad
Vabatahtlike abil hoitakse üliõpilaste ja töötajate lapsi Tallinna ülikooli lastetoas. Selle juhataja Sirli Päikese sõnul avati lastetuba 2007. aastal ning siiani on lastehoid toiminud vabatahtlikkuse printsiibil. Maksta lapse sinna jätmise eest ei tule.
„Lapsi hoiavad tudengid, kui neil on aega, ning see on kohati ka kitsaskoht, sest alati ei pruugi hoidjat olla,” märgib Päike. Nädalavahetusel koostab juhataja järgmise nädala kohta graafiku ja kui selgub, et mingiks päevaks hoidjat ei ole, siis teavitatakse lapsevanemaid sellest.
Kui tööl on üks hoidja, siis üle nelja-viie lapse heal meelel ei võeta, sest läheks keeruliseks neil silma peal hoida. Päikese sõnul saavad lapsed lastetoas mängida, kuulata muinasjuttu vms, mida hoidja nendega ette võtab. Kes ära väsib, saab puhkama heita – üks voodi on lastetoas ka. Söögi panevad vanemad lastele kaasa, tavaliselt midagi lihtsat.
Kuna Tallinna ülikoolis õpivad paljud pedagoogilisi erialasid, saavad vabatahtlikud lapsehoiutoas hea praktika, tõdeb Päike.
Novembrist on kavas lastehoiuteenus ümber korraldada stabiilsemaks ja ilmselt tuleb kaaluda kindla hoidja tööle võtmist. Kuidas see täpselt olema hakkab, ei oska Päike veel öelda, sest lahkub teisele tööle ja tema asemele tuleb uus juhataja.
Tallinna tehnikaülikooli töötajate ja tudengite lapsi võetakse aga eelisjärjekorras lasteaia Pallipõnn ühte rühma, mille ruumid asuvad ülikooli esimeses ühiselamus. Lasteaia juhataja Maire Kaljuveeri sõnul on muidu tegemist nagu iga teise lasteaiaga, ainus vahe on see, et sellesse rühma – sinna mahub 22 last – võetava põnni vanemad peavad olema ülikooliga seotud. Kui tudeng peaks kooli enne lõpetama kui lapse lasteaia, siis ta lasteaia kohta ei kaota. Niisugune ülikooli ja Tallinna linna vaheline koostöö kehtib juhataja sõnul juba aastast 1994.
Lähiajal kuulutab ülikooli haldusosakond välja ka enampakkumise ruumide üürile andmiseks, et osutada lapsehoiuteenust.
Eesti iluteeninduse erakooli omanik OÜ Iluteeninduse Koolitus aga lõi möödunud kevadel perekeskuse Lastehoid Õismäe õppehoonega samasse majja. Juhataja Helen Leimi sõnul praegu kooli õpilaste lapsi hoida ei ole, küll aga on Õismäe piirkonna lapsi. Leim märgib, et lastehoiu teenustasu on neil Tallinna kõige soodsam, aga kallim kui omavalitsuse lasteaias. Kuu maksab 249 eurot, millele lisandub 2,50 söögi eest päevas. Lapse hoidmise eest tuleks maksta ka iluteeninduse erakooli õpilastel, välja arvatud siis, kui ta tuleb õppima töötukassa vahendusel. „Üks laps oli nii hoida, aga ta oli kogu aeg haige ja ema ei saanud koolis käia,” märgib Leim, et n-ö sihtotstarbeliselt ei ole lapsi praegu hoidu tulnud.
Lastetuba on avatud ka Pärnu täiskasvanute gümnaasiumis ja Tallinna majanduskoolis, kus lastehoidu korraldab vahva nimega mittetulundusühing – Beebipunker.
