NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Ei tea. Pigem tundub see ohverdusena, kui lugeda Rahumägi ja Antropovi saaga materjale. Ka Pärnus Kilgi hotelli kooskõlastatule vastavaks teinud mees sai (parteilise?) karistuse. Imelik on pigem see, et suurusjärk suuremate summade suurusjärk kõrgemle annetamine pole eriti taunitav.
kesikud isegi ei varja, vaid neile kingitakse ühtepuhku "raamatuid" - milleks inimesed ronivad üle laipade, et saada endale rahvateenri koht - ikka "raamatu"armastuse pärast!
Minule tuleks üllatusena ja kohe väga suure üllatusena, kui leitakse üles mõni otsustaja, kes pistist ei küsi-ei saa-ei taha.
Omal ajal oli selline värk, nagu nimekomisjon. Enne kui firma said registreeritud, pidid nimekomisjonilt saama nõusoleku, et sellist nime ikka firmale tohib panna. Tänaseks on see komisjon vajunud unustuse hõlma.
Täna vaatab iga õhtu telekast süütute silmadega sind seal töötanud asjapulk. Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes sai nime registreeritud koheselt ilma mingisuguste probleemideta. Probleem lahendati aga alati üheselt; "Kui palju?" Miks ma seda meenutan? Aga sellepärast, et äkki keegi leiab asjapulga, kes suudab üllatada oma üdini aususega.
Seega ikka õige nõukogude inimene! Selleks peab olema järjekindlust ja iseloomu et mitte välja astuda ühestki töökohast ilma, et midagi varastaks. Tänapäeval nimetatakse neid oravateks.
Orav oravaks, pole tema tellinud, et vargad teda vapiloomaks võtaksid. Õigem oleks neid ikka ära- või vararehvormijateks nimetada. Võib ka rehvärastajateks või rehvarasteks.
minule see küll üllatusena ei tulnud, aga neid nn üllatusi on veel ja veel tulemas. uurige proua Eliste mtÜ raamatupidamist ja vaadake, kes veel on nn annetusi teinud
Eliste töökaaslased: hea halduskogu juhi pistisekahtlus tuli üllatusena
Tuvastamata Kasutaja
Nad ei tee kärbselegi liiga!
Nad säravad kristallpuhtalt!
Ainult - nad varjavad seda kõike, tehes mõnikord silmakirjaks ka räpaseid tehinguid.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Omal ajal oli selline värk, nagu nimekomisjon. Enne kui firma said registreeritud, pidid nimekomisjonilt saama nõusoleku, et sellist nime ikka firmale tohib panna. Tänaseks on see komisjon vajunud unustuse hõlma.
Täna vaatab iga õhtu telekast süütute silmadega sind seal töötanud asjapulk. Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes sai nime registreeritud koheselt ilma mingisuguste probleemideta. Probleem lahendati aga alati üheselt; "Kui palju?" Miks ma seda meenutan? Aga sellepärast, et äkki keegi leiab asjapulga, kes suudab üllatada oma üdini aususega.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Kus enne oli heinamaa.....
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja