Elektrinäitudega hilinemine toob suurema arve

Inimesed, kes jätsid möödunud pühapäevaks veebruari elektrinäidud esitamata, peavad tasuma eelmisel kuul tarbitud elektri eest tagasiulatuvalt juba uue hinnakirja alusel. Ehkki kodutarbija jaoks tõusevad alates märtsist nii elektri hinnas sisalduv võrguteenuse tariif kui ka elektriaktsiis, pole kõrgemate tariifide tagasiulatuvast mõjust hilinenud näitude korral tarbijad enamasti teadlikud.

Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann vahendas, et klientidel paluti esitada elektrinäidud näiteks 28. veebruari seisuga hiljemalt 7. märtsiks. Esimest korda teavitati sellest tema kinnitusel ajalehereklaami kaudu juba kolm kuud tagasi, viimati aga veebruaris.

Esitatud näitude töötlemine Bachmanni sõnul alles käib ja selle tõttu pole võimalik öelda, kui palju neist jäi õigeks ajaks saabumata. Seega  ei ole ka veel teada, kui paljudelt klientidelt Eesti Energia veebruaris tarbitud elektri eest uut, kõrgemat hinda küsib.

„Elektriarvel ei olnud ühtegi rida hinnatõusu kohta, rääkimata hoiatusest, et see võib tulla tagasiulatuvalt, kui ma hilinen,” pahandab lasnamäelane Kunnar. „Näidud on mul otsekorraldusega tasutud, aga näidud unustasin esitada – miks ma saan siis karistada?” küsis ta.

Seega võib puuduliku teavitamise tõttu hilinenud näitude hulk olla märkimisväärne, kuna elektrinäidud esitab Eesti Energiale üldjuhul korteriomanik ise, ühistu vahendamiseta.

Seevastu on Eesti Energial arvutatud välja, et keskmine kodukliendi elektriarve suurenemine ei ole märkimisväärne.

Näiteks toob ühe majapidamise keskmine tarbimine ehk 225 kilovatt-tundi kuus ligi 350-kroonise elektriarve. Eesti Energia arvutuste kohaselt tähendab märtsis toimunud võrgutasu 1,5-protsendine tõus elektriarve suurenemist ligi 2,3 krooni võrra kuus, kuid sellele lisandub veel elektriaktsiisi kallinemine. Kuivõrd elektriarve koosneb lisaks elektri hinnale veel kolmest komponendist – võrgutasust, taastuvenergia tasust ja elektriaktsiisist –, kasvab toodud näites elektriarve tegelikult ligi kaheksa krooni. Rohkem kaotavad aga tarbijad, kes edastavad kokkuleppel energiaettevõttega näite kord poole aasta jooksul ja unustasid samuti need õigeks tähtajaks esitamata.

Eesti Energia teatel on hindade alanemist oodata 1. aprillist, kui alaneb eraklientide Kodu 1 ja Kodu 2 kuuarve 1,2 protsenti ehk neli krooni võrreldes märtsi hindadega. Seda on siiski vähem, kui oli äsjane hinnatõus, ja hingetõmbeaeg on lühike, sest juba 1. juunist tõstab põhivõrguettevõtja Elering OÜ taas ülekandeteenuse hinda. Koos kõigi eelmainitud hinnamuutustega kallineb keskmise elektritarbimisega Kodu 1 paketti kasutava majapidamise arve juunis veebruariga võrreldes 13,1 krooni kuus.

Näidud teatab tarbija või ühistu

•• Korteriühistutes on korraldatud elektrinäitude kogumine mitmeti. Kui näitude esitamine on jäetud korteriomaniku hooleks, saab need edastada posti teel või elektrooniliselt. Ka on võimalik, et arvestitelt tuleb näite lugeda elanikel endal, kuid need peab panema korteriühistu või majahalduri postkasti, kes edastab need korraga Eesti Energiale.

•• Näiteks Tallinnas Kolde pst 82 asuva korteriühistu puhul vahendab ühistu küll gaasinäite, mis kogutakse elanikelt ja maja üldarvestitelt, kuid Eesti Energiaga on sõlminud iga korter lepingu iseseisvalt. „Ühistu kaudu käib ainult üldelekter ja need näidud on meil arvuti kaudu ammu esitatud,” rääkis ühistu esimees Rein Saliste. Korteri elektrinäidud esitab ja arve tasub iga elanik ise, ühistu vahendamiseta.

•• Ühistu „suunava käe” puudumisel tuleb elanikel elektrinäitude esitamisel olla järjekordselt tähelepanelik mai lõpus, kui kuus protsenti tõuseb võrgutasu, s.o komponent, mis moodustab elektri hinnast ligi poole.