Elamisload: poliitikud pooldavad erikomisjoni

Pärast möödunud nädalal puhkenud IRL-i poliitikute elamislubade vahendamise skandaali peab politsei kodakondsus- ja migratsiooniosakond läbi vaatama kõik ettevõtluseks antud elamisload. Aega on asutusel selleks tuleva nädala lõpuni. Samal ajal peavad tipp-poliitikud elamislubade küsimuses ühel või teisel moel teemaga jätkamist kas või erikomisjoni tasandil ülimalt oluliseks.
Ent avalikkuses on kerkinud hulk küsimusi, kuidas on osutunud võimalikuks, et kahtlaste taustadega inimesed on saanud endale Eesti ID-kaardid.

Eesti Päevaleht kirjutas eile kireva taustaga Alexander Kharkovskiyst, kes sai elamisloa viieks aastaks. Ta on kuulunud Vladivostoki mõjukasse kuritegelikku grupeeringusse, istunud veel ka möödunud aastal kahtlustatuna kinni USA-s. Esiteks, sõnas politseiameti välismaalastetalituse juhataja Liis Valk, pole kahtlustus veel süüdimõistev kohtuotsus ning selle põhjal ei saanud Kharkovskiy elamisloa taotlusest loobuda. Mis puudutab mehe kriminaalset minevikku, siis Valgu sõnul ei saa eitavat otsust teha ilma konkreetsete tõenditeta. Mees on muuhulgas saanud Eesti viisa 2007. aastal ning teda on eri ametkondade poolt Valgu sõnul korduvalt kontrollitud.
Kuidas elamislube väljastav ametkond inimesi kontrollib? Taotluses küsitakse nii inimeste elukäigu kui ka karistatuse kohta. Andmeid kontrollitakse Valgu sõnul seejärel siseriiklikest registritest. Siin tekibki küsimus, kuidas saab tugineda riiklike registrite andmetele näiteks Vladivostoki „ärimehe” tausta  uurimisel? „On kokku lepitud kriteeriumid, millele vastavate isikute puhul tehakse koostööd kapoga,” märkis Valk. Seda, millised need kriteeriumid on, ei avalikustata. Selle määrab kaitsepolitsei, info on salastatud. Kahtlus võib tema sõnul tekkida kas asukohariigi Eesti esinduselt saadud infost või juhul, kui ametkonna inimesed ise midagi kahtlast leiavad.
Praegu otsitakse elamislubade taotlusest kaht liiki vigu. Esiteks menetlusvigu, ehk seda, kas ametkond jättis ise midagi tegemata või küsimata. Selliseid vigu pole veel leitud. Teine võimalus on, et taotlejad on ise valeandmeid esitanud või midagi valesti teinud. „Need asjaolud vajavad veel kontrollimist, seda pole nii kiiresti võimalik teha,” sõnas Valk. Tema sõnul näeb kord ette, et elamislube taotlevad välismaalased esitavad ise füüsiliselt kohal olles taotlused Eesti esindusse välismaal. Seal võetakse neilt ka sõrmejäljed. Samuti väljastatakse elamisload ja ID-kaardid, allkirja vastu ja füüsiliselt kohale tulles. Kas võib välistada, et ID-kaardid antaks üle kolmandale isikule? „Täiesti välistada seda ei saa. Inimesed võivad vigu teha, see vajab üle kontrollimist,” rääkis Valk.
Eesti Päevaleht esitas eile taas konkreetsed küsimused ka kapole, soovides teada, milline on ikkagi nende roll elamisluba taotlevate inimeste tausta kontrollimisel. Kapo pressiesindaja Harrys Puusepp viitas, et elamislubade menetlemisel teeb PPA kodakondsus- ja migratsiooniosakond otsuseid elamislubade andmiseks, pikendamiseks või nendest keeldumiseks ning vajaduse korral konsulteerib ta selle juures ka kapoga. „Sõltumata elamisloa andmise formaalsustest tunneb kapo oma ülesannetest tulenevalt huvi, kes ja mis eesmärgiga soovivad Eestisse tulla või siin elama asuda. See sisaldab kindlasti lisaks ametlikule elamisloa taotlusele ka kõikvõimalikke muid viise, kuidas riiki siseneda ja siin tegutseda,” ütles Puusepp.

Kapol pole infot

Ta viitas, et kapo teemassepuutuvad ülesanded on näiteks vastuluure ning riigi territoriaalse terviklikkuse ja põhiseadusliku korra vägivaldse muutmise kohta info kogumine-töötlemine ja kindlasti ka terrorismivastane võitlus. „Kapo konsulteerivast rollist rääkides võib tõepoolest järeldada, et isikute puhul, kelle nimed on antud teema puhul meedias avaldatud, ei ole kapo ülesannetega seotud infot, mis välistanuks neile elamisloa andmise.”
Teisalt on nimekirjas hulk selliseid isikuid, kelle nimi enam kui küsitavusi tekitab. Näiteks Eesti Päevalehes eile kirjeldatud Vladivostoki mõjukasse grupeeringusse kuulunud Alexander Kharkovskiy, teisisõnu kurjategija. Maailmas on aga üldteada, et need kaks maailma – organiseeritud kurjategijad ja terroristid – toidavad üksteist.
Puusepp ütles, et kapo ülesannete täitmisel kogutud teave on paraku siiski riigisaladus, mille avaldamine võiks oluliselt lihtsustada nende tegevust, kes tegelikult riigi julgeolekut ohustavad. „Seega ei tule ka konkreetsete nimede kommenteerimine paraku kõne alla,” ütles ta.
President Toomas Hendrik Ilves on leidnud, et kaubaks muutunud elamislubade äri tõttu kannatab ka riigikogu maine. Ilmnenud on hulk isikuid, kelle taust Eesti elamisloa saamiseks on pehmelt öeldes küsitav. Samal ajal on tekkimas olukord, kus ajakirjandus avaldab elamislubade äri kohta küll põhjendatud kahtlusi, kuid paljudele küsimustele vastust saada ei õnnestu. Sellega seoses küsis Eesti Päevaleht eile meie tipp-poliitikutelt, kas nad peavad otstarbekaks moodustada riigikogu liikmetest ja vastava ala ametnikest (kodakondsus- ja migratsiooniameti büroo, kapo, siseministeerium – toim) ühendkomisjon, mis selgitaks välja kogu elamislubadega seonduva.
Riigikogu esimees Ene Ergma ei pidanud ühendkomisjoni moodustamist vajalikuks, viidates, et juba praegu koguvad riigikogu fraktsioonid ja korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon informatsiooni kerkinud küsimuses. Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele viidates ütles aga Ergma, et kui riigikogu fraktsioonid soovivad, siis on võimalus uurimiskomisjoni moodustamiseks.
Riigikogu IRL-i fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu viitas, et parlamendi ja ekspertide segakomisjoni moodustamist võimude lahususe printsiip ette ei näe, kuid IRL peab vajalikuks elamislubade juhtumi põhjalikku uurimist ja kõigi uurimistulemuste avalikustamist. „Selleks on tarvilik moodustada sõltumatu ekspertkomisjon, kuhu peaksid kuuluma põhiseaduslike institutsioonide esindajad. Näiteks nagu riigikontrolli ja õiguskantsleri esindajad,” leidis Reinsalu.
„Soovime antud juhtumi põhjalikku uurimist ning peame sellise komisjoni moodustamist otstarbekaks. Eelkõige on see vajalik, et anda juhtunule õiguslik hinnang,” ütles Reformierakonna fraktsiooni juht Jaanus Tamkivi.

SDE fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor viitas, et teema kuulub mitme riigikogu komisjoni töövaldkonda, kuid paraku ei leidnud sotside ettepanek arutada toimunut juba sel nädalal nii õigus- kui ka majanduskomisjonis toetust. „Ainsana sai olukorra tõsidusest aru korruptsioonivastase võitluse komisjon, kelle pädevuses on uurida riigikogu liikmete majanduslikke huve, kuid antud juhul on probleemide ring laiem kui selle komisjoni volitused,” nentis Nestor. Ta lisas, et seega tasub tõsiselt kaaluda vastava uurimiskomisjoni moodustamist, kui õigus- ja majanduskomisjon siinkohal aktiivsust üles ei näita. „Seni vastamata küsimustele kiiremas korras vastuste saamiseks oleks vajalik just nende kahe komisjoni operatiivne tegutsemine, sest eraldi uurimiskomisjoni  moodustamine võtab paratamatult teatud aja,” selgitas Nestor.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson leidis, et praeguses situatsioonis on komisjoni moodustamine vägagi põhjendatud, tagamaks elamislubade skeemi põhjaliku ja erapooletu uurimise. „Antud olukorras pole siseministeeriumi haldusalas erapooletu uurimine kindlustatud, seega  riigikogus moodustatud uurimiskomisjon looks selleks võimalused,” kinnitas Simson.

Korruptsioonikomisjon uurigu

Andrus Ansip
peaminister

Kuna nn elamislubade äriga seonduv puudutab kahte riigikogu liiget ning avalikkuse tähelepanu all on ka kaks ministrit, tuleks minu hinnangul uurimist juhtida riigikogu komisjoni tasandilt. Küsimus ei ole mitte üksnes kuriteo olemasolus või selle puudumises, vaid ka eetilises hinnangus, seetõttu aga on uurimise korraldamine parlamendikomisjoni poolt kõige kohasem.
Mina näeksin uurimise korraldajana riigikogu korruptsioonikomisjoni, mis on uurimist juba alustanud, ning ma olen veendunud, et korruptsioonikomisjon on võimeline uurimise, kui tarvis koostöös õiguskaitseorganitega, ka lõpule viima.
Ma ei välistaks ka võimalust, et riigikogu loob eraldi uurimiskomisjoni, mis on poliitiliselt sama tasakaalus nagu korruptsioonikomisjon ja kaasab sinna vastavate ametkondade esindajad.  
Küsimused peaksid saama vastused selliselt tööorganilt, mille vastused on avalikkuse silmis igati legitiimsed. See on kõige olulisem. Kas selgitaja on riigikogu uurimis- või erikomisjon, on vähem oluline. Tähtis on, et selguks tõde. Parlamendiuurimisest peaksid tulema ka ettepanekud selliste asjade ärahoidmiseks tulevikus.

Politsei andmeile ligi ei lase

Vaatamata Eesti Päevalehe korduvatele palvetele tutvuda kahtlast tausta omavate investeerijate esitatud äriplaanidega, ei ole politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakond seni palvetele kordagi vastu tulnud. Äriplaane ei saadeta välja, kohapeal ei lubata nendega tutvuda ka tingimusel, et konfidentsiaalsed isikuandmed kaetaks kinni. Põhjendus on muu hulgas ka see, et investorid vaevalt soovivad, et nende äritegevuse plaanidega kolmandad isikud tutvuks. Eesti Päevalehe arvates kaalub aga juhtunut ümbritsev avalik huvi need põhjendused üles. Samuti ei luba asutus tutvuda elamislubade taotlustega ega anna vastuseid selle kohta, millal konkreetsed inimesed on Eestit külastanud ning kus nad hetkel elavad. „Tegemist on üldise isikuandmete kaitsega. Kindlasti on sel omad eesmärgid, mida see täidab. Mõnes olukorras võib see tunduda ebamõistlik, aga samas võib see ära hoida probleeme,” põhjendas Valk.

ID-kaart kuulsatele sportlastele

147 osaniku hulgas kelle ettevõtted raudsele kolmikule kuuluvasse korterisse sisse kirjutatud on, leiab ka tuntud Venemaa sportlasi.
Nikolai Stelmachi ettevõttesse Classic Investments on täpselt 65 000 eurot investeerinud nii kuulus tennisist Anastassia Mõskina kui ka tema ema Galina. Ettevõtja Mõskina on 2010. aastal saanud ka Eesti elamisloa ning vabad käed Schengeni ruumis ringi liikuda. Tema elamisluba aegub 2015. aastal. Mõskina ema pole aga luba seni veel taotlenud. Mõskina kuulus enne rasket vigastust 2007. aastal ja lapse sünnitamist 2008. aastal maailma tennise absoluutsesse tippu. 2004. aastal oli ta maailma naiste tennise kolmas number.
Veel leiab osanike nimistust Venemaa hokikoondise ründaja Alexey Morozovi ja tema abikaasa Irina nimed. Kumbki on sarnaselt Mõskinaga ja ta emaga investeerinud Eestisse täpselt 65 000 eurot. Ettevõtte Greenway Capital juhatuse liikmeks on jällegi Stelmach.
Ent politsei- ja piirivalveameti kinnitusel ei ole Morozov ega tema abikaasa veel Eesti elamisluba ning ID-kaarti endale taotlenud. Raha investeeriti tänavuse aasta algul.
34-aastane Morozov mängib Venemaal baseeruva Kontinentaalse Hokiliiga ühes edukamas meeskonnas Kaasani AK Barsis. Aastatel 1997 kuni 2004 oli ta NHL-i meeskonna Pittsburgh Penguinsi ridades.
Viimasel taliolümpial oli Morozov Venemaa lipukandja.