Elamisload: Parts ja Vaher vaidlevad kvootide üle

Iga-aastasel ajutiste elamislubade kvootide jagamisel tekkis seekord vastuolu, mis tuleneb elamislubadega seotud skandaalidest. Nimelt selgus mullu, et paljud ettevõtted registreerisid lihttöölisi oma firma juhtkonda puht selleks, et neil oleks lihtsam ajutist elamisluba taotleda.

Teisalt oli endistel IRL-i liikmetel Nikolai Stelmachil ja Indrek Raudsel võimalik ettevõtluseks antavate ajutiste elamislubadega äritseda. Ajutised elamisload on saanud oluliselt hoope, ehkki ettevõtjad sooviksid seda korda lihtsustada – neile ei jätku Eestis piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu.

Majandusvabadus ohus?

Vaheri allkirjaga kooskõlastustaotlus toobki esile argumendi, et ka sel aastal võidakse ettevõtete juhatuses töötamise asjus esitada valeandmeid ja kuni pole tehtud välismaalaste seaduse muudatusi, ei tohiks selle alusel ühtegi ajutist elamisluba välja anda.

Tema parteikaaslase, majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi allkirjaga vastus aga ütleb otse, et riigi haldussuutmatuse tõttu ei tohiks karistada juhtorganite liikmeid, kes töötavad Eestis ausate kavatsustega. „Juhime teie tähelepanu, et juhtorgani liikmena ei ole võimalik elamisluba taotleda juba alates juulist 2011,” selgitab ministeerium. Nimelt peavad sellel eesmärgi riiki viisaga tulnud juhatusetöötajad mingiks ajaks Eestist lahkuma, sest seaduse järgi ei tohi lühiajalisele tööle tulnud isikud aasta jooksul üle kuue kuu siin olla. „Samuti ei pikendata üldjuhul siin viibimise aega,” kirjutab Parts.

Huvitaval kombel on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekud mulluste skandaalide valguses eriti liberaalsed. Parts ei pea üldse õigeks juhtorganite liikmetele mingit kvooti kehtestada, vaid leiab, et see peaks olema osa üldisest töötajate arvust.

Samuti jättis Parts määruse kooskõlastamata, sest peab ettevõtlusega seotud elamislubadele piiri panemist ohtlikuks meie majandusvabadusele. Just ettevõtluseks antavate elamislubadega oli seotud Stelmachi ja Raudse skandaal.