EL üritab seada võitlust terroriga ühistele alustele
Möödunud nädala plahvatused Madridis vallandasid EL-is initsiatiivide laviini ühenduse sisejulgeoleku parandamiseks. Samas pole selge, kas liikmesriikidel jätkub poliitilist tahet terrorismivastast koostööd oluliselt süvendada.
EL-i taas leitud teotahe on kiirelt tõlgendunud ettepanekuteks Iiri eesistumiselt, Euroopa Komisjonilt ning liidu julgeolekukoordinaatorilt Javier Solanalt, mis kõik on laual reedesel EL-i siseministrite kohtumisel.
Terrorismivastane julgeolekukoordinaator
Selgeim on Iirimaa peaministri Bertie Aherni initsiatiiv. Ahern soovib, et terrorism võetaks järgmise nädala EL-i tippkohtumise päevakorda ning et riigipead kirjutaksid alla omavahelisele solidaarsusdeklaratsioonile, mis võimaldaks terrorismiohvritele kiiret ühisabi. Samuti tahab Iirimaa luua uue terrorismivastase julgeolekukoordinaatori koha ja süvendada liikmesriikide julgeolekustruktuuride koostööd.
Ettepanek keskendub paljuski ammustele, kuid seni suhteliselt viljatuks jäänud plaanidele. Nii soovitakse täpsustada olemas-oleva terrorismivastase tegevus-plaani eesmärke, ajakavu ja vastutust, samuti suurendada terrorigruppide raha külmutamise tõhusust. Euroopa Komisjonist öeldi eile, et suur osa liikmesriike pole tegevusplaani kas rakendanud võib teeb seda poolikult.
Iirimaa julgustab liikmesriike enam kasutama Europoli ning EL-i justiitsorgani Eurojusti või-malusi ja lõpule viima üleühenduselise arreteerimiskäsu ning konfiskeerimisorderi tunnustamise ning rakendamise.
EL-i suured valmis luurekoostööd tegema
Euroopa Komisjon toetab oma eilsetes ettepanekutes Iirimaa lähenemist, kuid seda sooviga tagada endale koostöös juhtiv roll ja teha terrorismikoordinaatorist komisjoni liige. Enamik liikmesriike pooldab kontrolli säilitamist pealinnade tasandil.
Belgia on teinud ettepaneku üleeuroopalise julgeolekuagentuuri loomiseks, mõtet toetab ka komisjon. EL-i suured – Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa – on tavakohaselt sügavamat luurekoostööd vastustanud, kuid eile avaldasid nii Prantsuse president Jacques Chirac kui ka Saksa kantsler Gerhard Schröder üldsõnalist valmisolekut seisukohti revideerida.
 |
  |
 |
