Ekspert: tuumajaam on mõttetu

 •• Väidate, et praegu on energiatootmises muutuste periood. Millises suunas minna? Riik kaalub endiselt osalust tuumajaamas.

Minu meelest on see mõttetu projekt. Kui vaadata igasuguseid argumente, siis on kindlasti oma iva selles, et CO2 emissiooni saab kõige kiiremini vähendada tuumaenergia kasutamisega. Samas on selle energialiigiga seotud ülipalju riske. Tegelikult pole viimastel aastatel tuumajaamu maailmas eriti palju ehitatud. Taastuvenergia võimsus kasvab kogu maailmas kiiremini kui tuumaenergia võimsus – sellest väga palju ei räägita. Küsimus on selles, et sinna kulutatakse väga palju raha. Maailmapraktika näitab, et algul räägitakse projekti puhul viiest miljardit eurost, aga kui tegemiseks läheb, siis võib tegelikult tulla summaks kümme või viisteist miljardit eurot. See summa on niivõrd suur, et sellega võiks ükskõik milliseid energiatehnoloogiaid arendama hakata. Minu nägemuse järgi on see ikkagi liiga suure panuse panemine ühele kaardile, mis on suhtelistelt ebakindel.

•• Seega on projekt nagu must auk, kuhu jäämegi raha matma?

Jah, ongi otsustamise koht, kuhu see summa investeerida. Eesti Energia ise väidab, et tuumaenergia tehnoloogia areneb väga kiiresti, tulevad väiksed ilusad-mõnusad tuumajaamakesed, mis on väga ohutud ja kõik on väga tore. Ainult et kogu muu tehnoloogia areneb veel kiiremini. Kui me vaatame aastasse 2020 või 2025, siis see pilt on väga palju taastuvenergia kasuks. Milleks lukustada see raha tuumaenergiasse? Sama hästi võib mingil vaheetapil seda energiat sisse osta, mis puudu jääb.

•• Taastuvenergia puhul on tuulegeneraator mürarohke, hüdrojaam häirib kalu, päikesepaneelide tootmine saastab. Milline üldse oleks õige valik?

See loetelu on osaliselt tõde, osaliselt täis eelarvamusi. Samas, loetelu peaks pikendama sellega, et meil on mingid ettevõtted, mis kaevavad iga aasta hektareid maa all tühjaks, korstnad tossavad, tuhamäed tekivad, saasteained valguvad põhjavette. Näiteks kui rääkida keskkonnamõjust ja ökoloogilisest jalajäljest, siis taastuvenergiaseadmete puhul on kõik väga täpselt välja arvutatud. Aga tuumajaama kohta on kogu see teadmine väga hämar. Tegelik keskkonnamõju sõltub sellest, kus uraani kaevandatakse, kuni selleni, et radioaktiivseid jäätmeid tuleb töötlema hakata. Seda ei suuda praegu keegi öelda, kui palju see maksab.

•• Näiteks tuuleparkide puhul on inimeste vastuseis suur.

See on väljunud mõnes mõttes riigi kontrolli alt. Kunagi jäeti õigel hetkel tegemata planeeringud, riik ei võtnud tõsiselt taastuvenergia arendamist ega sedagi, et midagi võiks selles vallas üldse juhtuda. Sel asjal lasti isevoolu teed minna, ei tehtud mingeid planeeringuid ja inimeste informeerimine on täiesti puudulik. Riigi tasemel pole olnud vastavat üksust, kes oleks haridusprogrammi ellu viinud ja selgitanud, mis asi on tuuleenergia, millised on tuuleenergia ohud. See on paljudes piirkondades konflikte  põhjustanud, asetanud tuuleenergia inimeste silmis halba valgusesse. Ja see on paljuski infopuudus. Arendajad ise arendavad, riigil on olnud ükskõik.

•• Aga elanikud ütlevad, et nende kodukoha miljöö on rikutud.

See on praegu Euroopas kõige suurem probleem. Igal pool tuleb tuulikuid juurde, selge see, et visuaalne reostus on oluline probleemide allikas. Aga samas tuleb ikkagi selle kõrval kohe küsida, mis on alternatiivid. Kuskil on suured söejaamad, põlevkivijaamad. Inimesed läänerannikul üldse ei teagi, mis Ida-Virumaal toimub. Maa on üles songitud, maa kaob jalge alt, kaevud jäävad tühjaks. Tuleks vaadata kogu konteksti – mis valikud meil on. See läheb kaduma, sest emotsioonid on nii kõrgel. Nüüd ongi nii, et tuulegeneraator on kole, aga korsten ilus.

Urmo Lehtveer

Tegutseb eksperdina ja müüb taastuvenergiaseadmeid

•• 1999. aastast Eesti Looduse Fondi (ELF) juhatuse liige.

•• Praegu tegutseb eksperdina, kes nõustab ELF-i töötajaid ja vabatahtlikke taastuvenergeetika, selle projektide arenduse ja sellest teavitamise alal.

•• Päikese- ja tuuleenergiaseadmeid müüva firma Futuren asutaja (2005) ja tegevjuht.

•• Kirjutanud arvamuslugusid energeetika, taastuvenergia ja keskkonna kohta.