Ekspert: lennuõnnetuse tagajärjed oleks võinud suvel olla hullemad

„Asjaolud pole teada. Näiteks, kes andis maandumiseks loa ja kas üldse anti luba maandumiseks,“ ütles Peterson Päevaleht Online’ile.

„Üldiselt on nii, et kui on telikuga probleeme, siis kulutatakse enne õhus ära ja siis maandutakse. Võib-olla oli siis probleem pigem mootoriga,“ lisas ta.

Peterson nentis, et An-26 ja An-28 tüüpi lennukitega on erinevaid intsidente varemgi ette tulnud, kuid ta ei rutta kõiki seda sorti lennukeid ohtlikeks tembeldama. „Loodame, et lennukil olid kõik lennukõlblikkuse ja muud sertifikaadid olemas, seda enam, et ta oli sellise firma nagu DHL teenistuses,“ lisas ta.

Petersoni sõnul ei saa öelda, et õnnetuses oli süüdi „vana vene tehnika“, vaid tuleks ära oodata ekspertiisi tulemused.

„Loomulikult oli see õnnelik õnnetus. Kui oli tegemist ka mootoririkkega, siis tegid piloodid ilmselt oma parima. Oletame, et mootoriga oli probleeme ja kütus oli peal, siis pole eriti otstarbekas lennuväljal maanduda,“ lisas ta. Petersoni maksab hädamaandumise juures õnnelikuks asjaoluks pidada ka seda, et tänavu on külm talv ning järvel oli tugev jääkate.

Täna hommikul sooritas Ülemiste järve jääle hädamaandumise Poola firmale Exin kuulunud An-26 tüüpi kaubalennuk, mis vedas rahvusvahelise logistikaettevõtte DHL-i klientide pakke. Inimesed vahejuhtumis tõsisemalt kannatada ei saanud.

An-26 on Nõukogu Liidus loodud kahemootoriline väike kaubalennuk, mille maksimaalne õhkutõusu kaal on 24 tonni. Lennuki pikkus on umbes 23 ning tiibade ulatus 29 meetrit.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas, et esialgsetel andmetel põhjustas õnnetuse teliku- ning mootoririke.