EKA naabermajale pannakse sundvaldus, vaidlus ei lahene

Kolm aastat Eesti kunstiakadeemia (EKA) ümber kestnud vaidlused naabermaja omaniku Ester Palmiga, kes nõuab uue hoone ehitamist 25 meetri kaugusele, on jõudnud EKA ja haridusministeeriumi poolt äärmuslike meetmete kasutuselevõtuni. Eile saadeti justiits- ja rahandusministeeriumi vahelisele kooskõlastusringile eelnõu, mis seaks Palmi majale sundvalduse ja sunniks leppima kompensatsiooniga ning ehitusega seotud ebamugavusi taluma.

Eile esitas EKA ehitusloa saamiseks vajalikud dokumendid ka Tallinna linnaplaneerimise ametile. Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgensteini sõnul kulub selle läbivaatamiseks paar päeva, tõenäoliselt on kunstiakadeemiale selle nädala lõpuks ehitusluba väljastatud.

„Väljastada saame aga tingimusliku ehitusloa, mis tähendab, et ehitama võib hakata siis, kui vaidlusküsimused naabritega on ühel või teisel viisi lahendatud,” rääkis Hallik-Jürgenstein. Seega – ehitusloa üle rõõmustada on vara, sest vaidlused pole kaugeltki lõppenud.

Koppa veel maasse ei löö

Ester Palm on kohtus vaidlustanud nii EKA uue hoone detailplaneeringu kui ka suluindseina ehitamist lubava ehitusloa. Siiski ei segaks see ehitamise alustamist, sest kohus ei ole rakendanud õiguskaitset.

„Põhimõtteliselt võiks EKA hakata juba täna ehitama sulundseina, sest sellele on ehitusluba väljastatud. Kui me anname nüüd ka hoonele ehitusloa, võib selle takistuseks saada asjaolu, et ka see vaidlustatakse kohtus ja erinevalt teistest vaidlustustest rakendab kohus sellele õiguskaitset,” arutles linnaplaneerimise ameti juhataja.

Hallik-Jürgenstein rõhutas, et linnavalitsus toetab endiselt linnasüdames noori haritlasi koondava ülikooli kerkimist kui järjekordset kaubanduskeskust. „Seetõttu tegeleme EKA küsimusega võimalikult operatiivselt.”

Kuigi haridusministeeriumi sundvalduse seadmise eelnõu võib peagi heakskiidu saada ka valitsuselt, ei tähenda see automaatselt, et kunstiakadeemia ehitusega saaks naaberkinnistu omaniku vastuseisust hoolimata alustada. Pärast valitsusega otsuse kooskõlastamist tuleb läbida veel mitmeid hüvitamisega seotud protseduure, mida kõiki on võimalik Palmil vaidlustada või kohtusse anda.

Valitsuse korralduse andmisele järgneb veel erakorraline hindamine ja kokkuleppemenetlus Harju maavanema Ülle Rajasaluga. Kui tasudes ja hüvitistes EKA ja naaber kokkuleppele ei jõua – ja seniste sündmuste valguses see suure tõenäosusega võimalik ei ole –, teeb hüvitise määramise otsuse maavanem ja alles siis saab vastava muudatuse kinnistusraamatusse kanda, mis paneks saagale lõpp-punkti. Selliste protseduuridega saavad aga naabrid EKA-ga võitluses juurde vähemalt paar kuud lisaaega.

Naabrid ei leebu

Ester Palmile kuuluva kinnistu esindaja Andry Krass on aga kategooriline. „Seni, kuni EKA on jäigalt Art Plaza kontseptsioonis kinni, ei toimu ka sisulisi läbirääkimisi. Mingit hirmu me sundvalduse seadmise ähvarduste ees ei tunne,” ütles Krass. Ta on ka varem öelnud, et valitsuse otsuse puhul jääb neil üle sellega mitte nõustuda ning kasutada kõiki seaduslikke võimalusi enda õiguste kaitseks.

Sundvalduse seadmine sellisel kujul, nagu seda haridusministeerium plaanib, on pretsedentiloov. Sundvalduse seadmine on sundvõõrandamise n-ö leebem variant, kus omanikult ei võeta kinnisasja käest ära, vaid sunnitakse teda taluma näiteks ehitusega kaasnevaid ebamugavusi.
Varem on riik küll paarikümnel korral otsustanud sundvõõrandamist, näiteks eelmise aasta septembris seadis maanteeamet esimese sundvalduse Väo-Maardu teelõigul üle 2600-ruutmeetrisele alale, kuid sundvalduse seadmise praktika avalik-õigusliku juriidilise isiku tarbeks Eesti riigil puudub.

Seni ainsal, maanteeametiga seotud juhul oli tegemist maatükiga, millel paiknes raudtee, aga üle mille tahtis riik ehitada viadukti. Sundvõõrandamine polnud sel juhul vajalik, kuna omanik sai raudteeharu edasi kasutada, aga vajalik oli seada servituut riigi kasuks viadukti iseärasuste tõttu. Kuna pikka aega ei jõutud ka siis kompensatsiooni summas kokkuleppele, otsustatigi seada sundvaldus.