Ehitustööd sulgesid lindude tee pesadeni

Majaelaniku Ingridi sõnul tiirutab tema akende taga sadu segadusse sattunud linde, kelle pesadesse jäid ilmselt munad või pojad. “Lendavad vastu seina, kukuvad alla,” ütles ta.

Ehitajate poole pöördumine jäi algul tagajärjetuks. “Mehed ütlesid, et oleme samamoodi pool linna kinni ehitanud. Et linn olevat inimeste, mitte lindude jaoks,” lisas Ingrid.

Lindudel tuleb ümber õppida

Sama pildi osaliseks said naabermaja elanikud, kes seepeale Eesti Loomakaitse Seltsi poole pöördusid. Selts omakorda soovitas info edasi anda Harjumaa loomakaitseinspektoritele.“Loomakaitse selts ise karistada ei saa, selleks on inspektorid,” põhjendas seltsi juhatuse liige Helen Roosimägi.

Ettevõtet võib tema sõnul looma suhtes lubamatu teo eest trahvida kuni 50 000 krooniga ja antud tegu kvalifitseeruks just selliseks.

Korteriühistu inimeste pealekäimise tulemusena teatas ehitusfirma nii neile kui ka loomakaitseinspektoritele, et mõned avaused hoonesse jäeti alles ja pääsukestel tuleb ümber õppida. Harjumaa loomakaitseinspektorid jäid selle vastusega rahule ega pidanud vajalikuks väärteomenetlust alustada.

Helen Roosimägi sõnul viitab otsus, mis tehakse asjaolusid kontrollimata, inspektorite puudulikule tööle. “Nii võiks iga inimest telefoni teel küsitleda. Näiteks et rääkige ausalt, kas olete lehmad söötmata jätnud või piinasite kassi,” lausus ta.

Veterinaar- ja toiduameti Harjumaa veterinaariakeskuse juhataja Vladimir Vahesaar möönis, et tema töötajad pole jõudnud sündmuskohal käia. “Tuletõrjedepoona me töötada ei saa, et vilkurid ja signalisatsioon peale ja tormame kohale,” ütles ta.

Vahesaar lisas, et kuna kevad on hiline, ei pruugi pääsupojad veel munadest koorunud olla. Ehitustöölised tema sõnul linnupoegi kohanud pole. Tema hinnangul harjuvad pääsukesed ümber ja lindude eest hoolitsemine on majaomaniku ülesanne. “Lõppude lõpuks tellis remonttööd ka majaomanik, mitte keegi teine,” lisas Vahesaar.

Samuti peaksid majaelanikud sügisel ka ülejäänud avaused sulgema, et pääsukesed tuleval aastal naasta ei saaks. Loomakaitse selts peab sellist suhtumist ennekuulmatuks.

Helen Roosimäe väitel on majaomaniku kohustus koristada pääsukeste järelt või takistada nende pesitsemist enne saabumist. Kui aga linnud on juba hätta sattunud, tuleb tegutseda inspektoril. Vladimir Vahesaar kinnitas, et kui majaelanikelt saabub jätkuvalt appikutseid, läheb inspektor ka kohale.

Koerapiinaja pääses pisitrahviga

•• Mais kirjutas Päevaleht koerast, kes auto alla jäänuna ja vigastatuna mitu kuud Pärnumaal Tahkurannas kuuri all oli. Koer oli sedavõrd viletsas seisundis, et loomaarstidel ei jäänud muud üle, kui ta magama panna.

•• Loomakaitse selts tegi veterinaarinspektoritele taotluse perenaiselt loomapidamisõiguse äravõtmiseks. Inspektor ei näinud aga vajadust rohkemaks kui 180-krooniseks trahviks.

•• “Inspektor põhjendas otsust sellega, et inimene kahetses siiralt ja tema teised loomad olid korralikult hoitud,” ütles loomakaitse seltsi juhatuse liige Helen Roosimägi. “Kui meie seltsi esindaja kohal käis, oli perenaine küll nii bravuuri täis olnud, et lubanud peksa anda ja muudki veel. Selline summa on koera kannatusi naeruvääristav.”

•• Roosimägi lisas, et ehkki seltsil on häid koostöökogemusi mitme piirkonna inspektoritega, leidub ikka veel neid, kelle tööoskused ja algatusvõime kõvasti soovida jätavad. Selts taotleb jätkuvalt perenaiselt loomapidamisõiguse ära võtmist. H.E.