Eestlased vangerdati Afganistanis uue väejuhatuse alla
Kaks kõige keerulisemat provintsi, Kandahar ja Helmand, liigutati eraldi juhatuse alla.
"Meie jaoks ei tähenda esialgu uue juhatuse alluvusse minek erilisi muudatusi. Eesti jalaväekompanii oli Briti Helmandi väekoondise osa ja jääb selle koosseisu edasi. Muudatus hõlmab endas lõuna regiooni juhtimise jagamist kaheks, kus varem juhiti kuue Afganistani lõunaprovintsi operatsioone Kandaharist, nüüd aga hakatakse Helmandi ja Nimruzi operatsioone juhtima Camp Bastioni kõrval asuvast Camp Leatherneckist," ütles Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Riho Ühtegi, teatas kaitseväe peastaap. "Lõuna Regionaalse Väejuhatuse jagamine kaheks loob paremad võimalused keskenduda eraldi kahele sõjaliselt kõige raskemale provintsile, Kandaharile ja Helmandile."
Uue väejuhatuse vastutusalale jäävad Helmandi ja Nimruzi provintsid. Helmandi väekoondis jääb teenima Helmandi provintsi keskossa Lashkar Gah ja Nad e Ali piirkonda, mis kattub ka Ühendkuningriigi poolt juhitava provintsi ülesehitusmeeskonna piiridega. Eestlaste alluvusvahekord ja vastutusala jäävad samaks.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast ja staabiohvitseridest. Alates mai keskpaigast tagab Helmandi provintsis patrullbaasi Wahidi ümbruses kohalikele elanikele turvalist elu jalaväekompanii Estcoy-10, keda toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-9.
Lisaks Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja Eesti kaitseväelastele teenivad uue väejuhatuse koosseisus veel taanlased ja grusiinid, ühtekokku ligi 27 000 sõjaväelast.
Lõuna Regionaalne Väejuhatus jääb Ühendkuningriigi alluvusse ja selle vastutusala hõlmab endas Kandahari, Zabuli, Uruzgani ja Daykundi provintse.
Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
 |
  |
 |
