Eestlased on ülekaalukalt palgaarmee vastu

Toetus praeguse süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustuva reservarmeega, säilimisele on käesoleval aastal veelgi suurem kui 2006.–2008. aastal läbi viidud uuringutes.

Üleminekut kohustuslikult ajateenistuselt kutselisele kaitseväele pooldab 12 protsenti eestimaalastest. Võrreldes eestlastega on sellise suundumuse pooldajaid arvukamalt mitte-eestlaste seas.

Kõige vähem vajalikuks pidasid ajateenistus noored vanuses 15-29 eluaastat. Sinna vanuserühma kuuluvad ka noormehed, keda kohustuslik kaitseväeteenistus ootab.

Eesti lähiriikidest on Läti ja Leedu otsustanud ajateenistuse kaotada ning minna üle täielikult palgaarmeele. Soomes on ajateenistus jätkuvalt kohustuslik.

Uuringust selgus, et Eesti sõjaväelaste osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel vastavalt riigi võimalustele pooldab 59 protsenti vastajatest, vastu on sellele 36 protsenti.

Kuigi suhtumine antud küsimusse on endiselt vastandlik, st üpris palju on nii pooldajaid kui ka vastaseid, on viimaste aastate jooksul suhtumine üldjoontes muutunud pooldavamaks.

Esmakordselt lisati eelmises uuringus küsitlusankeeti küsimus selle kohta, kuidas hinnatakse Eesti võimalusi end kaitsta võõrriigi relvastatud kallaletungi korral. Võrreldes 2009. aasta maikuuga on jaanuaris 2010 usk Eesti kaitsevõimesse suurenenud: kui maikuus arvas 12 protsenti eestimaalastest, et võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks Eestit kindlasti võimalik kaitsta, siis tänavu on kaitsevõimesse kindlat usku omavaid inimesi 9 protsendipunkti võrra rohkem.

Usk Eesti kaitsevõimesse on poolaasta jooksul suurenenud nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste seas, kuid jätkuvalt hindavad eestlased Eesti suutlikkust end võõrkallaletungi puhul kaitsta kõrgemalt kui mitte-eestlased.