Sellisele märkimisväärsele tulemusele juhtis tähelepanu Swedbanki ettevõtete panganduse direktor Robert Kitt. „Eesti ja Soome rikkus koguproduktis mõõdetuna erineb neljakordselt, kuid Soome edu ekspordis ühe elaniku kohta on kõigest 15% võrreldes Eestiga. Kui Eesti ekspordib kaupu 9000 euro eest inimese kohta, siis Soome näitaja on 10 500. Eestlased on seega pea sama head müügimehed kui soomlased,” rääkis Kitt.

Ekspordikoolituste korraldaja Anu-Mall Naarits nentis, et Eestis on ekspordi osakaal tõepoolest väga suur ja selle üle imestatakse ka paljudes teistes riikides. „Siin tuleb aga vaadata ekspordistruktuuri sisse. Olgem ausad, meie eksport on sõltuv just paarist suurest tegijast, kes moodustavad suure osa ekspordist.” Tõepoolest, Eestis on üle 10 000 eksportiva ettevõte, kuid statistikaameti järgi annavad viis suuremat koguni 21% koguekspordist. „Praegu domineerib ekspordis töötlev tööstus ja me teeme palju allhanget, samuti on meil palju välisfirmade tütarettevõtteid, kes ekspordivadki ainult emafirmale. Aga just allhankest võib olla tingitud ka eestlaste eelmainitud tagasihoidlikkus, sest odava allhankemaa kuvand pole just see, mida rõhutada tahetakse. Pigem oleks vaja rohkem oma brände, tooteid ja disaini, mille osatähtsus peaks kasvama,” rääkis Naarits. Tema sõnul peakski eksportijate osakaalus suurenema loomesektor.

Lumesahkasid tootev Meiren Engineering OÜ on üks ilmekas näide eestlaste müügiedust. Ettevõtte tootearenduse peadisainer ja juhatuse liige Raoul Renseri sõnul ekspordivad nad 90% oma toodangust peamiselt Soome, Rootsi ja Norrasse ning nüüd kavatsetakse laieneda ka Saksamaale. .

Pärnus puitmaju ja -konstruktsioone tootva Mateki tegevjuht Sven Mats nentis, et 95% toodangust läheb Skandinaaviasse. „Me müümegi nii suures mahus väljapoole just sellepärast, et kohapeal turgu eriti ei ole,” selgitas ta.