Eestist on minema läinud Viljandi linna jagu inimesi

Kui möödunud aastal töötas piiri taga umbes 16 000 eestimaalast, siis nüüdseks on võõrsil leiva teenijate arv kasvanud juba 22 000-ni ehk välismaal on juba rohkem kui Viljandi linna jagu inimesi. See arv on ilmselt veelgi suurem, sest kõik lahkunud pole oma välismaale minekust infot andud.

Mujale läinutest on kolm neljandikku 15–49-aastased ehk parimas tööeas, tõdeti eile Eesti koostöökogu korraldatud konverentsil.

Välismaale mineku põhjused on erinevad. Kes loodab leida head teenistust, kes tahab maailma näha. Õnneks naasevad paljud laias maailmas õnne otsinud kodumaale.

Pikemalt nii Venemaal kui ka Itaalias elanud luuletaja Mihkel Kaevats sõnas äramineku põhjusi vaagides, et Tallinna füüsiline ja vaimne keskkond on üldjoontes külm ja ebamugav. „Inimesed ei leia siin tihti väljundit oma ideedele – need põrkavad sageli abstraktse ja eneseküllase parteipoliitilise müüri vastu,” lausus Kaevats. Tallinnas jääb tema sõnul puudu koha- ja kodutundest. „Mind häirib väga kehvalt korraldatud ühistranspordisüsteem ja see, et siin puudub näiteks jalutamiseks loodud korralik infrastruktuur,” märkis ta.

Liiga sarnased inimesed

Aasta jagu Uus-Meremaal elanud ja nüüd Eestisse naasnud Juhan-Markus Laats sõnas, et lahkus Eestist mitte enese harimise, vaid isikliku täiendamise eesmärgil. „Eesti on väike, siin pole suuri regionaalseid erinevusi ning inimesedki kipuvad liiga sarnased olema,” tõi ta esile ühe aspekti, miks hing võõrale maale igatses. Suurimaks erinevuseks nimetas veidi aega budistlikus kloostris elanud ja seejärel kiivikorjamisega tegelenud Laats siinsest suuremat ül­dist empaatiavõimet. „Eestis on inimestel suured südamed, aga harva osatakse midagi teiste heaks teha. Seal märgatakse teist inimest rohkem,” ütles ta. Selles, et tal on soov Eestisse tagasi tulla, oli Laats algusest peale kindel. „Samas tahaks veel mõnda aega ka kusagil mujal elada,” märkis ta.

Praegu ajutiselt Eestis olev, kuid muidu juba aasta aega mööda maailma rännanud Siim Teller ütles aga, et pärast aastatepikkust kontoritööd tekkis soov maailma näha. „Eestis oli pidevalt selline orav-rattas-tunne,” ütles ta. „Samas tekib koduigatsus väikeste naljakate asjade järele ning isegi novembri keskpaigas on tore tagasi olla,” lisas ta. IT-sektori taustaga Teller ootab enda sõnul riigilt Eesti ettevõtluskeskkonna dünaamilisemaks muutmist, senisest suuremat vastuvõtlikkust IT-arendustele. „Siin ei ole palju start-up-firmasid, sest Eestis ei ole läbikukkumine aktsepteeritav olukord,” lisas ta.

Koostöökogu konverentsil märgiti, et rändega on Eestis lood väga segased ja enamik andmeid on kahtlase väärtusega. „Vaja on korralikku rahvastikuregistrit: kui sisserändajate kohta on meil põhjalikud andmed, siis väljarändega on lood segased,” märgiti konverentsil.

Analüüsi esitasid konverentsil neli töörühma: eesti-vene taustaga, rahvuslased Tarmo Kruusimäe juhtimisel, mitmekultuurilise taustaga töörühm ja noored üliõpilased. Nõustuti ühes: tuleb leida viis, mis noored Eestisse tagasi tooks.

Noorte töörühm tõi mõttekohtadena esile tasakaalu puudumise Eesti ühiskonnas ja liigse keskendumise materiaalsetele väärtustele.

Lahkub 3500 inimest aastas

Probleem süveneb

Domineerivad eestlased

•• Aastail 2000–2008 lahkus Eestist teadaolevalt kokku ligi 31  000 inimest ehk keskmiselt 3500 inimest aastas. Kokku vähe­neb seega Eesti rahvaarv väljarände tõttu 2% aastas. See omakorda mõjutab oluliselt Eesti tööealise elanikkonna arvu, sest üle kolmveerandi lahkujatest on 15–49-aastased, tõdes konverentsi töörühm Alfa.

•• 2015. aastast suureneb töötavate ja mittetöötavate inimeste suhe kiiresti mittetöötavate kasuks, sest tööikka jõuab väiksearvuline 1990. aastate algul sündinud põlvkond.

•• Valdaval osal ehk rohkem kui 80%-l 2000.–2007. aastal välja rännanutel oli Eesti kodakondsus. Alates 2003. aastast domineerivad läinute seas eestlased.

•• Ajavahemikul 1990–2009 on Eesti elanikkond ainult vähenenud, kokku 230 000 inimese ehk 15% võrra.

Eluga ollakse rahul

Vanemad ei lahku

•• Väljarände ja eluoluga rahulolematuse vahele statistiliselt võrdusmärki tõmmata ei saa. 2000. aastate algupoolel oli eest­laste eluga rahulolu määr üks Euroopa Liidu madalamaid, kuid seitse aastat hiljem oli Eesti elanikest oma eluga rahul või väga rahul 78%, mis jääb väga napilt alla Euroopa Liidu keskmisele näitajale 80%-le.

•• Üks olulisemaid tegureid, mis Eesti elanike rahulolu mõjutab, on vanus: kuni 20-aastaste seas on oma eluga rahul või väga rahul ligikaudu 87% küsitletuid, samal ajal kui 61–70-aastaste vastajate seas on neid vaevalt pooled. Va­ne­mad inimesed pole küll rahul, kuid ise Eestist lahkuma ei kipu.