Eestisse oodatakse peagi õppima tuhandeid IT-ala üliõpilasi välismaalt
(4)Kui praegu saab Eestis IT-alase kõrghariduse igal aastal umbes 500 tudengit, siis lähiaastatel toimuv demograafiline muutus vähendaks info- ja kommunikatsiooniteenuste valdkonnas kõrghariduse saajate arvu ligi kaks korda.
Kolmapäeval allkirjastasid Tallinna tehnikaülikool, Tartu ülikool, Tallinna ülikool, Eesti infotehnoloogia kolledž, Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit ning Eesti Arengufond koostöölepingu „Eesti IT-akadeemia”, mille eesmärk on tõsta Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alane kõrgharidus uuele ja rahvusvaheliselt läbilöögivõimelisele tasemele.
Arengufondi juht Ott Pärna ütles, et Eesti IT-akadeemia moodustamise mõte kasvas välja ühest Arengufondi infotehnoloogiaseirest, mis näitas, et Eesti suudaks saavutada majanduskasvu, panustades senisest enam IT-valdkonda. „Kui praegu läheb Eestis IT-alast kõrgharidust omandama igal aastal ligi 900 inimest, siis nendest lõputunnistuseni jõuavad vaid pooled. Nelja-viie aasta pärast kukuvad need arvud 1990-ndate alguse madala sündimuse tõttu ligi kaks korda. Nüüd on küsimus, kuidas seda auku täita,” rääkis Pärna. Samal ajal on Eesti ettevõtjatel igal aastal nõudlust vähemalt poole tuhande uue IT-kõrghariduse saanud spetsialisti vastu.
Kuna tagantjärele pole sündimata lapsi võimalik sünnitada, tuleb Eesti kõrgkoolidel Pärna hinnangul kiigata välismaa poole ja hakata sealt siia uusi tudengeid meelitama. Praegu õpib Eestis IT-erialasid vaid 40–50 välistudengit, kellest lõviosa tudeerivad kas Tallinna tehnikaülikoolis või Tartu ülikoolis. „Selleks et Eesti ettevõtjate tööjõuvajadus IT-alase hariduse saanud spetsialistidega katta, oleks meil juba paari aasta pärast tarvis koolitada vähemalt 500, aga tegelikult 1000 välistudengit aastas,” lisas Pärna.
 |
  |
 |
