Eestimaalastest rohkem söövad kartulit vaid lätlased ja leedukad
Eesti linna- ja maapere toidulaud erineb: linnas süüakse rohkem puuvilju ja juuakse mahla mahlu, maal aga süüakse rohkem kartulit ja juuakse piima.
Eesti elanik tarbib päevas 188 grammi kartulit, Läti ja Leedu elanikud aga vastavalt 274 ja 234 grammi, teatab statistikaamet. Nii selgub Euroopa riikide toidutarbimist kajastava andmebaasi DAFNE (Data Food Networking) põhjal, mis alates tänavu sügisest sisaldab ka Eesti andmeid.
Ka kala ja köögivilja tarbimine oli Eestis väiksem kui Lätis ja Leedus ning jätkuvalt väiksem kui see tervise seisukohalt soovituslik oleks. Puuviljade tarbimine on Eestis viimastel aastatel järjest suurenenud, kuid siiski tunduvalt väiksem kui näiteks Lõuna-Euroopa riikides Kreekas ja Portugalis. Piimatooteid armastavad aga Eesti elanikud aasta-aastalt üha rohkem ja põhjuseks võib olla ka piimatoodete üha laienev valik.
Suhkrutarbimine oli 2003. aastal Eestis teiste Euroopa riikidega võrreldes suurim. Siin võis olla põhjuseks asjaolu, et peljates hinnatõusu enne Euroopa Liitu astumist, varusid Eesti elanikud suurtes kogustes suhkrut. Praeguseks on Eesti suhkrutarbimine stabiliseerunud ja jäänud Euroopa riikide keskmisele tasemele. Toidurasvade (rasvainete) tarbimine on Eestis aastate jooksul veidi vähenenud ning jääb oluliselt alla näiteks Kreekale, kes tänu oliiviõli tarbimisele on Euroopas toidurasvade tarbimises esirinnas.
Eestis erineb linnas elava leibkonna ning maaleibkonna toidutarbimine. Linnaleibkond sööb enam puuvilju, pähkleid, mittealkohoolseed jooke, mahlu ning oliiviõli. Maaleibkond aga rohkem kartulit, piima, teravilja- ja lihatooteid, samuti suhkrut ja maiustusi.
 |
  |
 |
