Eesti veebilehed peavad avanema eestikeelsena
(17)Riigikogu piirab seadusesätte abil võõrkeelte massilist pealetungi internetis.
Riigikogu on lülitamas keeleseadusse nõuet, mis kohustab eranditult kõiki Eestis tegutsevaid asutusi, firmasid ja organisatsioone hoidma oma veebilehe avalehe eestikeelsena.
Praegu leidub arvukalt ettevõtteid ja seltse, kelle koduleht internetis on ainult inglise või vene keeles. Ingliskeelsetena avanevad näiteks advokaadibüroo Raidla&Partnerid ning Mõigus asuva ja äsja prints Philipi visiiti nautinud IPA tehase koduleheküljed.
“Avalik-õigusliku sektori info peab kahtlemata olema eesti keeles. Küsitav on aga see, kas äriühingute kommunikatsiooni on vaja seaduse abil reguleerida,” ütles vandeadvokaat Sven Papp büroost Raidla&Partnerid. Tema hinnangul oleks samas loomulik, kui kõik Eestis tegutsevad ettevõtted pakuksid infot ka eesti keeles, mis näitaks austust nii maa kui ka keele vastu. Viide riiki laienenud advokaadibüroo eestikeelne veebikülg valmib peagi.
Uuendused õiguslikult katmata
Muudatuse autor Mart Nutt põhjendas ettepanekut tehnika tormilise arenguga. Internet ei olnud tema sõnul sedavõrd päevakajaline 1995. aastal, mil keeleseadus kinnitati. “Oleme olukorras, kus tehnilised uuendused on õiguslikus mõttes katmata. Keeleliste õiguste küsimus on põhiseaduslik küsimus,” sõnas Nutt. “Kui asutus mõtleb vaid sellele, kuidas tutvustada ennast mitte-eestikeelsele publikule, ja tekst jääb arusaamatuks Eesti enda riikluse subjektile ehk eesti rahvale, siis on see õiguste rikkumine.”
Kavandatavat seadusesätet peavad jõustumise järel hakkama täitma ka vähemusrahvuste kultuuriseltsid ja venekeelsed ajalehed. Sotsiaaldemokraat Mark Soosaare väitel võib avaleht olla ka mitmekeelne, kuid sel juhul peab kogu seal olev info olema tõlgitud ka eesti keelde. Reformierakondlane Helmer Jõgi soovitas kultuurikomisjonis kirjutada seadusesse avaramad tõlgendamisvõimalused. “Kas me ei liigu tupiktee suunas?” küsis Jõgi. “Kui lüüa lahti veebileht, siis annab avaleht kohe keelevaliku.”
Isamaa ja Res Publica Liidu algatatud eelnõu vastuvõtmine ei ole siiski sada protsenti kindel – keskfraktsiooni ettepanekul hääletas võimuliit läinud neljapäeval teise lugemise katkestamise poolt.



























