Eesti väikseim kool jääb tühjaks

Veel kevadel sai Järvselja kool nautida Eesti kõige väiksema kooli nimetust, sest üle poole sajandi õpetajana töötanud Maie Sepa käe all omandasid haridust kaheksa-aastane Helen ja 11-aastane Karl Gustav. Sügisel pidid suuremasse kooli mineva Karl Gustavi asemele tulema kaks uut poissi, ent jäid tulemata ja ka Heleni vanemad otsustasid tütre mujale õppima viia. Vallavanem Aleksandr Suvorovi sõnul tähendab see koolile tõenäoliselt sulgemisotsust.

„Ilmselt ei lubata meil kooli riiulisse jätta, et hoida seda järgmistel aastatel kooli tulevatele lastele,” sõnas Suvorov. „Suure tõenäosusega tähendab õpilasteta jäämine ka kooli sulgemist.”

Vallavanema hinnangul on Meeksi valla pindala suur, kuid rahvaarv väike ja kooli kadudes kaob ka valla omanäolisus. „Kui lapsi pole, siis ei ole kahjuks mitte midagi teha,” sõnas Suvorov. „Samas jääb võimalus, et kui ruumid on alles, siis äkki saame mõne läheduses oleva kooli nime all siin klassi avada.”

Eile avaldas Eesti Päevaleht intervjuu ettevõtjate keskliidu esimehe Enn Veskimäega, kelle hinnangul peaks Eesti majanduse elavdamiseks kindlasti üle vaatama koolisüsteemi, sest majanduslikult pole mõttekas olukord, kus esimesse klassi läheb näiteks üks laps. Suvorov ei pidanud väikekooli pidamist vallale liiga suureks probleemiks, sest Järvselja metskond aitas ruumidega ja vallale seetõttu kool üle jõu ei käinud.

Palju rõõmsam seis

Häädemeeste vallas aga läks mullu Massiaru algkooli kõigest üks esimese klassi õpilane. Sel aastal on seis rõõmsam, sest esimesse klassi minejaid on kaks. Erinevalt Järvselja koolist on Massiarul ette näidata kahekorruseline koolimaja, kust ei puudu ka aula ja spordisaal.

„Me oleme siiamaani suutnud seda kooli pidada ja ma arvan, et külale mõjub see ka positiivselt, kui külas on ikka laste juurdekasvu,” ütles Häädemeeste vallavanem Urmas Aava. „Kui kool sulgeda, siis majanduslikus mõttes on see kasulik, kuid kui kuueaastane laps peaks tõusma hommikul pool seitse, et jõuda kaheksaks kooli, siis see on asja teine pool.”

Aava sõnul jääks Massiaru kõige lähemaks alternatiivkooliks Häädemeeste gümnaasium, kuid sinna peaksid kooli kuus väikest õpilast sõitma ligikaudu 20 kilomeetrit. „Kui me paneks maja täiesti kinni, siis oleks kokkuhoid täielik, kuid kui maja jääb külakogukonnale kasutada, nagu see siiani on, siis ei ole kokkuhoid täielik,” sõnas Aava ja pidas kooli aastaseks kuluks ligikaudu 200 000 krooni. „Samas tulevikku vaadates peaks meil ikka lapsi siin tasapisi juurde tulema.”

Ida-Virumaa ühe väiksema üldhariduskooli Iisaku gümnaasiumi direktor Margus Rajas leiab, et pisemate gümnaasiumide sulgemine põhjustaks piirkondade järsema väljasuremise. „Nagu meil üks naljamees ütles, et paneme selle valla üldse kinni,” lausus Rajas. „Tööl käiakse niigi linnades, kuid äkki hakkavad siis ka lastega pered ära minema.”

Lisaks väitis Rajas, et tegelikult ei tooks kooli sulgemine vallale mingit kasu, sest õpilaste teistesse koolidesse vedamine läheks tunduvalt kallimaks maksma.

Lukas: põhikoolide võrk säiligu

•• Haridusminister Tõnis Lukase sõnul toetab praegune koolide rahastamissüsteem väiksemaid alg- ja põhikoole, kuid gümnaasiumidelt nõutakse juba suuremat õpilaste arvu. „Nii näiteks tagab riik kooli rahastamise, kui koolis on esimesest kuni kuuenda klassini keskmiselt kuus õpilast klassis ja lubatud on ka liitklassid,” lausus Lukas. „Seitsmendast kuni üheksandani peaks juba olema kümme õpilast klassis.”

•• Lukase sõnul on põhjuseks see, et väikesed lapsed saaksid võimalikult kodu lähedal koolis käia. „Suuremad võivad ka kaugemal käia, kuid põhikooli ühtlane üleriigiline võrk peab säilima,” sõnas ta. „Koolide sulgemine ja avamine jääb seaduse järgi omavalitsuse otsustada ja uus, sel aastal vastu võetud seadus siin muudatusi ei tee.”