Eesti saab tõenäoliselt USA-lt pooletoobise viisavabaduse

Ameerika Ühendriikide viisavabaduse kehtestamise läbirääkimistel kiirgasid ameeriklased positiivseid sõnumeid. Kuid üldise optimismi taustal on veel palju lahendamata sasipuntraid, millest peamine kõlab: millise viisavabaduse Eesti saab?

Eile pärastlõunal Eesti pressi ette astunud USA sisejulgeoleku ministeeriumi asekantsler Richard Barth oli veendunud, et viisavabadus tuleb juba enne aasta möödumist. “Olen päris kindel, et see saabub enne 2008. aasta lõppu. Ma ei näe selleks mingeid suuremaid takistusi,” sõnas ta veenva naeratusega. Kuid “agasid” jätkub veel mõneks ajaks.

Mitme sammu kaugusel

Esiteks tehti eile viisavabaduse läbirääkimistega alles algust. Nagu ameeriklased ise ütlesid, ootab ees veel vähemalt kolm tähtsat sammu. Esiteks on märtsis-aprillis oodata visiidile Ameerika julgeolekueksperte, kes peavad muu seas hindama näiteks Eesti piiride pidavust ja muud sellist. Kuid kaks järgmist sammu on hoopis olulisemad.

Pärast seda visiiti hakatakse koostama vastastikuse arusaamise memorandumit, mis annab kogu programmile legaalse aluse. “Seal sätestatakse Eesti ja USA õiguskaitseasutuste täpne koostöö, mida tuleb viisavabaduse saamiseks tihendada,” seletas eile välisministeeriumi konsulaarküsimuste asekantsler ja Eesti vastava delegatsiooni juht Aino Lepik von Wirén. Kuid peale selle lausus Lepik von Wirén veel tähendusrikkalt, et memorandum peab kindlasti vastama Eesti seadustele ning rahvusvahelistele lepingutele. See puudutab eelkõige USA-ga kõiksuguste andmete vahetamist ja säilitamist.

Arvestades seda, et Eesti kuulub koos Tšehhi ja Kreekaga (ehk nende EL-i riikidega, kellega on alustatud kõnelusi viisavabaduse sisseseadmiseks) kolme esimese riigi hulka, kellega üldse sellised memorandumid tahetakse sõlmida, tuleb neid eriti täpselt kaaluda. Kui tuletada meelde, milliseid vaidlusi on näiteks Euroopa Komisjon pidanud USA-ga mandrite vahet sõitvate inimeste isikuandmete kaitse üle – mis osalt kuulub komisjoni pädevusse –, siis pole välistatud, et Brüsselgi soovib asjal silma peal hoida.

Ja kolmas, kõige tähtsam osa on Eestile pakutava viisavabaduse variandi USA-poolne lahendus. Nimelt peaksid eestlased tulevase süsteemi järgi end meldima elektroonilises reisi autoriseerimise (ERA) süsteemis. Ameeriklased kinnitavad, et see saab olema valutu. “Vastuse saamine hakkab võtma vähem aega kui Ameerikasse lendamine. Võib-olla ainult mõned minutid,” kinnitas asekantsler Bath eile.

Samasugune süsteem toimivat Austraalias edukalt. Kuid USA süsteemi alles luuakse. Ka välisminister Urmas Paet rõhutas eile peamise soovina, et USA jõuaks süsteemi rakendamisega kiiresti edasi. Ilma selle korraliku käivitumiseta viisavabadust ei saabu.

Kuid just nimelt ERA-süsteem annab põhjust küsida: kas Eesti saab ikka samasuguse viisavabaduse kui need 27 maad, kel on praegu USA-ga viisavabadus ning kellest 15 on nn vanad Euroopa Liidu riigid? Nende riikide kodanikud ei pea nimelt enne USA-sse turismireisile minekut täitma internetis mingeid vorme ega küsima eelnevat heakskiitu.

Bathi eile Päevalehele antud vastused polnud just kõige veenvamad. “Kavatseme sõlmida sellised memorandumid ka nende maadega, kes juba kuuluvad viisavabaduse programmi, ja oleme neile need äsja esitanud. Meie eesmärk on, et neile hakkaksid kehtima põhimõtteliselt samad tingimused kui Eestile, ning sooviksime, et viisavabaduse programm oleks kõigile osalistele ühtne,” teatas ta. Aga lisaküsimusele, kuidas kavatsetakse see saavutada viisavabadust oma USA-suhetes peaaegu pühaks lehmaks pidavates maades, nagu Suurbritannia või Iirimaa, polnudki Bathil kindlat vastust. “Kongress võtaks selles osas pahase seisukoha,” arvas ta.

Iirlaste ja brittide lobi

Kongress võib seda teha, kuid ei pruugi – arvestades näiteks iirlaste või brittide lobi tugevust USA-s. Kui USA ettepanekud jaanuaris Euroopasse jõudsid, tõstsid siinsed poliitikud protesti, sest see on küsimus, mis võib võtta või anda neile valimistel hääli. Vanades viisavabades riikides tekitab USA käik kõigi eelduste kohaselt pahameeletormi ja ERA-süsteemi memorandumite läbirääkimised kujunevad pikaks ning kompromissirohkeks.

Seda, et Eesti saab mingi muu süsteemi kui praegu viisavabadust nautivad riigid, kinnitasid pahaaimamatud Ameerika delegatsiooni liikmed, kes hakkasid pärast Päevalehe esitatud küsimust seda omavahel arutama. “Peame leidma mingi parema lahenduse selle teiste riikide viisavabaduse küsimusega tegelemiseks, sest vastus polnud päris hea,” ütles üks. “Küll me lahenduse leiame,” leidis teine.