Eesti olümpiaadivõitjad jäävad karjäärivalikul oma liistude juurde

„Paljud helgemad pead veedavad oma aega klikke või abstraktseid finantsmehhanisme optimeerides, selle asemel et ravida vähktõbe või lahendada maailma probleeme – see on mureks pea igal pool,” sõnab Leopold Parts, kes võitis 2000. aastal üleriigilise matemaatikaolümpiaadi.

Läinud nädalal kirjutas Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Priit Simson, et pangandus ja õigusteadus nopivad gümnaasiumi järel reaalainete parimad ajud endale, seetõttu ei jõua andekad näiteks inseneriks õppima. Väite kontrollimiseks uuris Eesti Päevaleht, mis on saanud 10–15 aastat tagasi Eestis peetud reaalainete olümpiaadide parimatest. Selgus, et oma erialalt nad enamjaolt ära ei eksi.

Parts tunnistab, et majandust ja juurat õppides oleks tulevane palk kindlasti kõrgem olnud. Kuid keskkooli järel tal muid plaane polnud – juba siis tundusid matemaatika ja informaatika kõige põnevamad. Sarnaselt paljude Eesti noortega läks Parts õppima Eestist väljapoole.

Vaja Eestist lahkuda

„Sinna viis ennekõike uudishimu – tahtmine teada saada, kuidas kuulu järgi maailma parimates koolides asjad on, millise teadusega tegeletakse, mis on põletavamad lahendatavad probleemid,” sõnab Parts, kes omandas doktorikraadi molekulaarbioloogias Cambridge’i ülikoolis ja töötab praegu Toronto ülikooli järeldoktorantuuris geneetikuna. „Parimad mõtted on kodumaata, nad tekivad kohtades, kus on olemas kriitiline mass maailma tippe – seega olen üritanud veeta võimalikult palju aega seal, kus liiguvad teravaimad ideed mind huvitavatel teemadel.”

1998. aastal läks keemiaolümpiaadi võit taas Narva Pähklimäe gümnaasiumisse. Lisaks esikohale läks samasse kooli ka kaks järgnevat kohta, kuid toona Valeria Sizemskaja nime kandnud võitja sai tulemuseks ülivõimsad 95,3 punkti sajast võimalikust. Nüüd töötab Valeria Lulla nime kandev naine teadurina rakendusviroloogia laboris ning lubab, et teadusest lähiajal ei loobu, sest see on elustiil ja kutsumus. „Võib-olla teaduses väga palju raha ei teeni, aga teadlase elustiil on omapärane, võimaldades väga palju reisida, suhelda ning alati on midagi uut ja huvitavat,” ütleb Lulla.

Edukas keelitamine

Siiamaani on Lulla koos perega elanud Eestis, kuid teadusmaailma eripära sunnib ka teda kodumaalt lahkuma – tema sõnul on võimalik kuni doktorikraadi kaitsmiseni Eestis hakkama saada. „Edasi on vajalik järeldoktorantuur, mis peab kindlasti olema välismaal – ilma selleta ei saa Eestis mõistlikku iseseisvat teadusrahastust,” märgib Lulla. „Seepärast liigun lähiajal kogu perega USA-sse postdoktorantuuri tegema.”

Nii 10–15 aastat tagasi olümpiaadidel triumfeerinud kui ka viimasel aastal olümpiaadidel edukalt esinenud noored eelistavad kodumaale jäädes ilmselgelt Tartu ülikooli (TÜ). Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) vastuvõtu peaspetsialisti Kirsti Naabri sõnul on Tartul teatav eelis juba seepärast, et suurema osa Eesti olümpiaadidest korraldab TÜ. „Seega on neil ideaalne ülevaade, mis olümpiaadi keegi võitis ja mis erialale see inimene astuda soovib,” nendib Naaber. „Samuti on neil võimalus neid individuaalselt veenda oma ülikooli tulema, sest TTÜ-l pole olümpiaadide võitjatele ja nende kontaktandmetele ligipääsu.”

Eesti Päevaleht palus seepeale TÜ olümpiaadide võitjate värbamispoliitikat natuke lähemalt tutvustada ülikooli turundusjuhil Ingrid Lambil. „Tänapäeval kasutame olümpiaadide parimate värbamisel otseturundust – kõigepealt jagame kõikidele aineolümpiaadide lõppvoorudes osalejatele välja ülikooli meeneid ja ülikoolis õppimist tutvustavat materjali,” ütleb Lamp. „Kui olümpiaadi tulemused on selgunud, saadame parimatele personaalsed kirjad, et teavitada neid eritingimustest ülikooli sisseastumisel, et sisuliselt on ülikooli uksed nende ees valla.”

Tema sõnul näitas paari aasta tagune ülevaade, et üle 90 protsendi kirjasaajatest tuli TÜ-sse õppima. Küll on viimaste aastate jooksul ette näidata ka mõnevõrra otsesem värbamispoliitika. Nii saabus siis, kui keemiaolümpiaadi võitja andis avalduse sisse hoopis geenitehnoloogiasse, teda ümber veenma terve keemiaõppejõudude delegatsioon – igati edukalt.

„Vaadates toonaseid olümpiaadinimekirju tundub, et reaalaladel jätkavad peaaegu kõik toonased auhinnasaajad, keda ma siiani tean,” leiab Parts.

Ta lisab, et ei tea ühtegi reaalainetes tugevat inimest, kellel oleks olnud probleeme uue teema omandamise või töökoha leidmisega. „Matemaatiku mõtlemine on hinnas!” kinnitab Parts.ValikudEelistatakse olümpiaadiala

Tänavu esitasid riiklikel olümpiaadidel osalenud õpilased TÜ-sse kokku 161 avaldust, millest kõige populaarsem eriala oli endiselt informaatika.

Eriala paistab silma ka 10–15 aasta taguste võitjate seas, sest mitmed füüsikaolümpiaadide parimad läksid samuti IT-alale ja informaatika meelitas ka paremaid matemaatikaolümpiaadidel osalejaid.

„Mõned aastad tagasi tehtud ülevaade näitas, et olümpiaadiga lähedasele erialale tuli õppima umbes kaks kolmandikku olümpiaaditulemuse alusel ülikooli sisseastujatest,” sõnab TÜ vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo. „Domineerivad õppekavad, mis on ka üldiselt populaarsed, näiteks arsti-, majandus- ja õigusteadus ning loodus- ja reaalained. Nende populaarsus on loomulik, sest loodus- ja reaalainete olümpiaadidel on palju osalejaid ja TÜ-s on neile võrdlemisi lai soodustuste ring.”

TTÜ see-eest meelitab kõige enam parimaid lõpetajaid majandus- ja sotsiaalteaduskonnaga – erialadega, mis jäävad inseneriteadusest kaugele.