Eesti neiu Kauhajoel: meeleolu on rusuv

Ei tahaks targutada aga terminite vale kasutamine hakkab eesti keele oskajat tõsiselt häirima. Pidevalt kasutatakse mõistet shokis ja šokis... Pagan küll, kas te ei tea et sõna šokk on meditsiiniline termin ja sellel seisundil on väga konkreetsed sümptomid, mille tagajärjeks võib olla surm. Need lapsed on seal HIRMUNUD, mitte šokis.

esimese vabariigi ajal kasutati sõnu shokk, garaazh, dzhentelmen, preshtish, dush jne jne.

susisevad katused tulid nõukaajal.

šokk on nii füüsilise kui psüühilise vapustuse tagajärg ehk teisisõnu ka närvivapustus. Hirmunud olla tähendab tunda eeskätt hirmu. šokis olev inimene on vapustatud, ta on segaduses ja leinas - mitte ainuüksi hirmul. Ilmselt ei ole sa arst, aga arvad, et jagad laksu paremini kui teised. Eksid, hundu.

Ühes depressiivses Soome väikelinnas...
Eesti mees.

jubedad värdjad

keelepesukaru, sa olid kindlasti arst seal kohapeal ja mõõtsid nende vererõhku. ärgem devalveerigem tõsiseid mõisteid.

Mida kuradit need eesti noored seal teevad? Oleks hea, kui nad seal kuuli saavad. Kodus tuleb elada , töötada ja lapsi teha, Olev Ait
PK-st

Imelik jah, kui Soome väikelinnalelanikud aduksid rahu ja turvalisust depresiivsusena. Kas tõesti on põhjuseks meelelahutuse vähesus? Hm... Kes keelab lastel endil oma elu lõbusaks muuta? On ju kõiksugu meediakanalid, klassid/kursused, raamatu(kogu)d...

Küllap olen veidrik, ent minul küll väiksemas linnas keskkoolis käies igav polnud. Tänapäeva lastest jääb seevastu mulje, et ilma kümne kabareeta kodulinnas surevad nad igavuse kätte ära!

no aitäh...see oli kyll asjakohane...idioot oled

Nad ei tööta seal, vaid õpivad - eht eestlaslik suhtumine Sinu poolt... :( AK-s usutletud sealne eestlasest noormees üles, et ta ei usu, et Eestis sellist asja jutuks. Meil pidid TEISTSUGUSED inimesed olema. Kui ta seda kommi loeks, kas ta veel nii hästi meist arvaks... Kahju, tõesti kahju. Ilmselt tuleks Sinu tagamaid ka uurida, sest kust need tulistajad tulevad. Kibestunud inimestest saavad ilmselt alguse...

Š-d ja Ž-d olid juba 1930-ndate II poolel raudselt olemas. Eeskujuks tšehhi ortograafia. Mõni kehvem trükikoda, kus "moodsaid" tähti polnud, lasi kuni 1940. aastani edasi vanas fraktuuris (nn gooti kirjas). Nõukogude ajal fraktuur kui "igandlik" ja "saksapärane" kiri keelati.