Ees­ti ma­jan­du­se must st­se­naa­rium: lae­nu­ra­ha kaob “le­til­t”

 Et maail­ma­ma­jan­du­ses on olu­kord jär­jest ras­ke­maks muu­tu­nud, küsis Ees­ti Päe­va­leht spet­sia­lis­ti­delt, mis saab eest­las­te ra­haas­ja­dest, kui sil­ma­pii­ril on kan­gas­tu­mas tõsi­ne krahh. Ja mis võiks ol­la kõige mus­tem tu­le­vi­kust­se­naa­rium.  

Mai­no­ri kõrg­koo­li äri­juh­ti­mi­se ins­ti­tuu­di di­rek­tor And­res Ar­rak mu­ret­seb Ees­ti sei­su hin­na­tes eelkõige hoius­te ja pen­sio­ni­fon­di­de pä­rast. “In­ves­tee­ri­tud on tur­gu­de­le, mil­le väär­tus on ka­ha­ne­nud tril­jo­neid, see sun­nib pi­ke­mas pers­pek­tii­vis uues­ti hin­da­ma pen­sio­nip­laa­ni­de rol­li.” Vä­ga mus­ta st­se­naa­riu­mi käi­vi­tu­mist ta ei usu. “G­lo­baal­ne juh­ti­mi­sos­kus on tei­ne, kui see oli Jaa­pa­ni või Ka­gu-Aa­sia fi­nantsk­rii­si­de ajal.” Et kaks kol­man­dik­ku juh­ti­va­te kesk­pan­ka­de re­ser­vi­dest asub Aa­sias, lei­dub va­ba ra­ha lik­viid­su­se kind­lus­ta­mi­seks Ar­ra­ku sõnul pii­sa­valt.

Tar­kin­ves­tor.ee analüütik Krist­jan Le­pik hin­dab vä­ga olu­li­seks kesk­pan­ka­de ja fi­nants-süstee­mi­de pa­ku­ta­vat tu­ge. “Sel­le mõju jõuab pea­gi ko­ha­le ja mõne aja pä­rast sel­gub, et olu­kord ei ole­gi nii hull.” Krii­si lõpu täh­tae­ga Le­pik en­nus­ta­da ei jul­ge: “Aas­ta lõpuks võib min­na küll pa­re­maks, kuid sel­le tõe-näo­sus on väi­ke.”

Tuleb koguda rasvakihti

Ees­ti ma­jan­du­se jaoks on mus­tem st­se­naa­rium Le­pi­ku hin­nan­gul aga lae­nu­ra­ha püsi­valt ras­ke kät­te­saa­da­vus. Küll ei ole te­ma sõnul ini­mes­tel mõtet pan­ka­de pä­rast liialt pead vae­va­ta. “Hoiu­sed on sel­les süstee­mis ta­ga­tud ku­ni 313 000 kroo­ni ula­tu­ses, sa­ma­moo­di ka pen­sio­ni­fon­di­des,” en­ne­tab Le­pik su­kasäär­de va­ru­mi­se mõtteid. “Pi­gem ko­gu­da võima­lu­sel ras­va­kih­ti ras­ke­ma­teks ae­ga­deks. Hoi­da sääs­te ja ol­la tar­bi­mi­se­ga kok­ku­hoid­li­kum.”

Ees­ti Pan­ga ra­ha­po­lii­ti­ka öko­no­mis­ti Mar­tin Lind­pe­re sõnul on Eu­roo­pa ja USA fi­nantssüstee­mid si­se­ne­nud nõia­rin­gi, kus usal­da­ma­tus loob üha suu­re­mat usal­da­ma­tust.  

Glo­baal­se­te muu­tus­te mõju puu­du­tab Ees­tit te­ma sõnul mit­me­ti, vä­hen­da­des vä­lisnõud­lu­se kau­du meie eks­por­ti ja ma­jan­du­se mah­tu. “Tei­seks on Ees­ti väi­ke­se ja ava­tud ma­jan­du­se jaoks ülio­lu­li­ne vä­lis­ka­pi­ta­li kaa­sa­mi­ne ja sel­le hind, mis mõju­tab meie kas­vu­po­tent­siaa­li.”

Eksportija Krimelte kardab pankrotilainet

•• Ehitusvahtusid tootva AS-i Krimelte juht Jaan Puusaag ei julge majanduse väljavaateid prognoosida, kuid loodab, et Eesti ettevõtted on globaalseid riske vältinud ja peavad surutisele vastu.

“Ühel hetkel põhi ikkagi saabub,” ennustab Puusaag, kuid usub, et aasta jagu tuleb veel oodata. “Siis saab näha, mis pärast pommitamist püsti on jäänud.”

•• Puusaagi hinnangul toob negatiivne areng kaasa pankade ja sellest tingituna ka ettevõtete pankrotilaine. Seetõttu suurenevad ka tööpuudus ja eraisikute raskused laenude tasumisel.

•• Helgema stsenaariumi korral lubab tema sõnul eelnevatel perioodidel kogutud rasv uue tõusu rahulikult ära oodata. “Päriselt ei seisku ilmselt ükski majandusharu. Tugevamad saavad veelgi tugevamaks ja nõrgemad hääbuvad.” Küll on tema sõnul parem olla pigem võlgu kui anda laenu. “Kriiside ajal laotakse alus edule kasvuperioodil.”