Eesti maalammas tunnistati eraldi tõuks

Veebruaris UNESCO toel alanud eesti maatõugu lammaste geeniuuringute tulemused kinnitasid lõpuks ametlikult, et Eestis on veel säilinud põlistunnustega maalammast.

Eestimaa Looduse Fondi poolt projekti juhtinud Kaia Lepiku sõnul võeti geeniuuringuteks seitsme ekspeditsiooni käigus vereproovid 212 lambalt. “Soomes tehtud geenianalüüside käigus võrreldi meie poolt saadetud proove ümberkaudsete maade kultuur- ja põlistõugudega ning uuringud kinnitasid veenvalt, et need 143 lammast eristuvad praegu meil laialt levinud kultuurtõugudest ega ole määratletavad ka ristanditena,” ütles Lepik. Selgus, et kõige suurem maalammaste populatsioon on Kihnu saarel ja samuti Ruhnul, millele lisanduvad mõned väiksemad karjad Hiiumaal ja Lõuna-Eestis.

Erakordne sündmus

Tartu ülikooli zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi vanemteaduri Urmas Saarma kinnitusel on maalamba olemas-   olu teadusliku tõestamise näol tegemist erakordse sündmusega. “Põliseid koduloomatõuge on Euroopas võrdlemisi vähe säilinud ning iga uue avastamine ja teaduslik kinnitamine on suursündmus,” ütles ta, märkides samas, et meie maalambad on väga haruldased põlislambad, kes on Eesti aladel tuhandeid aastaid tagasi elanud lammaste järeltulijad. “Hetkel on unikaalne võimalus päästa üks meie põline koduloomaliik väljasuremisohust.”

Kuna maatõugu lambaid on rohkem isoleeritud piirkondades väga vähe alles jäänud, tulekski Lepiku arvates keskenduda nüüd nende arvukuse teadlikule tõstmisele. “Kohalikud vanad tõud on ajaloo- ja kultuuriväärtus, mis on piisav  põhjus maalamba säilitusprogrammi alustamiseks,” ütles Lepik.

Gilleke Kopamees eesti maalamba ühingust sõnas, et praeguseks on maalambad lambaomanike endi initsiatiivil kogutud kaheksasse säilituskarja.

Maalammaste arvukusele on tema sõnul halvasti mõjunud just huvipuudus kohaliku villa vastu.

Eesti maalambad

•• Teadlaste hinnangul on maalammas praeguse Eesti aladel elanud vähemalt 4000 aastat. •• Eesti maalamba saba on lühike, nägu ja jalad siledad ja villata, jalad on peenikesed, kolju väike ja kitsas, kehaehitus saledapoolne. Ka maatõugu lammaste uttedel võivad olla sarved.

•• Lammaste tõusisene mitmekesisus on suur, leitud on nii halle, musti, valgeid kui ka laigulisi maalambaid.

•• Maalammaste vill on sageli kahekihiline, esineb nii alus- kui ka pealisvill.