Eesti keeldus vigastatud iraanlasi ravimast
Detsembri alguses öeldi haigetele sellest põhjendusteta ära ja siseministeeriumi väitel ei ole praeguseks midagi muutunud.
Ligi 3500 demokraatliku ja vaba Iraani eest seisvat praeguse Iraani valitsuse opositsionääri elab naaberriigis Iraagis Bagdadi-lähedases Ashrafi põgenikelaagris. Paraku on Iraagi uus valitsus ja eriti peaminister Nouri al-Maliki Teherani väga tugeva surve all. Niisiis on Iraagi valitsus Iraani opositsionääridel riigis viibimise võimatuks muutnud ja neid kaks korda relvadega rünnanud – mitukümmend inimest on tapetud ja mitusada haavatud.
Rünnakutes haavata saanud neli kuni kuus põgenikku palus Eestil sügisel vastu võtta Iraani rahvusliku vastupanunõukogu esindaja Elaheh Azimfari, keda aitas Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam. Eestil tulnuks haigeid nende endi kulul ravida, nad olnuks siin ainult ravi ajal ja sedagi tingimusel, et vähemagi tüli korral nad lahkuvad.
Kardeti terroriohtu?
Asja vaagis Tunne Kelami Brüsseli büroo juhi Kadri Kopli sõnul sise- ja välisministeeriumi vaheline julgeolekukomisjon, kes otsustas põgenike ravimisest keelduda. Tunne Kelam ütles, et võib-olla langetati niisugune otsus seetõttu, et USA-s on organisatsioon endiselt terroristide nimekirjas.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort ei soostunud langetatud otsuse tagamaid Delfile selgitama ega andnud ka lootust, et kui sama palvega uuesti valitsuse poole pöördutaks, oleks tagasiside positiivsem. „Antud hetkel ei näe siseministeerium mingit põhjust asja uuesti arutlusele võtta ega ole ka mingit uut informatsiooni teistsuguse otsuse langetamiseks,” ütles Koort vaid.
Haavatud iraanlastele pole seni leitud ka teist riiki, kuhu oldaks valmis neid vastu võtma, kuigi ÜRO on korduvalt – pärast Eesti otsust veelgi selgemalt – soovitanud seda teha. „Nii Euroopa Liidu välispoliitika juhi Catherine Ashtoni kui ka ÜRO kõrge esindaja Martin Kobleri soovitus kõigile Euroopa Liidu riikidele on võtta ajutise lahendusena vastu teatud hulk põgenikke,” nentis Kelam.
