Eesti gümnaasiumidest läheksid kava järgi ligi pooled sulgemisele

olen juba ammu arvanud , et parim on kõik ära koondada ..... alustame Hiiumaast......

Hullumajas voodite ümbertõstmine suuruse järgi ei muuda hullumaja kvaliteetkooliks.

imestan, et nii hilja pihta hakatakse.

eestlasi jääb iga aasta tuhandetes vähemaks, aga õpetajate arv püsib järjekindlalt sama. praegu on ainus variant, et koondatavad õpetajad mõne aasta pärast töö tagasi saaksid, promoda lapsesaamist ja emapalka...

ehk siis on ka lootust, et eesti rahvas veel sellel sajandil välja ei sure.

Tegelased võiks õigest otsast alustada ja likvideerida see nn kõrghariduse müümine elika paberi/diplomi müümine. Kõik need "kõrgkoolid" tuleks sulgeda või anda neile õige nimi-rahvaülikool, õhtukeskkool, mida iganes. Eestis peaks olema Haridusministeerium mis korraldaks ja suunaks ning kui vaja siis käseks ja keelaks hariduselu. Toimub ju jõhker noorte inimeste, lapsevanemate ja kogu meie ühiskonna petmine.

1) Mina ei ole ei hariduse ega koolide asjatundja, aga kommenteerida tahaks küll! Teha ju ei lasta!
2)kui tublid mehed paberi peal liidavad ja lahutavad, siis ei saa sealt päriselu jaoks küll miskit rumalat välja tulla
3) maal ei ela enam ammu ühtegi asjalikku inimest - juba juri mõis tõi nad sealt ära. maal elavad metsalised ja loomad, milleks neile oma koole?

Kommunistid jätkavad maaelu hävitamist, 1917 aastal alustatu lõpuleviimist.
Põllumees põline vaene ja tema lapsed on metsalised.

Kaks talve külakooli ja välismaale tööle.

On selge, et praegu on keskkoole liiga palju. Aga linnas ja maal (sh väikelinnas) peab siin käituma erinevalt. Pole mõtet fiktiivselt lahku viia väiksemate regionaalsete maakeskkoolide keskkooli osa. Küll aga on mõistlik seda teha (suuremate) linnade puhul, kus oleks ka võimalik koolid lahutada ruumiliselt. Haapsallu, Viljandisse, Paidesse jagub ehk üks selline gümnaasium, suurematesse linnadesse rohkem.
Teine küsimus on aga õppimiskallakutega koolide vastu võitlemine. Laste võimetekohast õppimist ei tohi teha raskeks ka andekale lapsele (sundides te3da esimestes klassides mööda linna ringi kollama ja sealt võimalikke täiendkoolituse ringe otsima), teisalt - kooli ei tohi andekale lapsele teha nõmedalt vastikuks kohaks, kus tuleb õpetaja ja põmmpeade vastastikust lalisemist vaga naeratusega kuulata ja enese rahustamiseks mune sügada. Et andekat last esimestes klassides kihva ei keerataks, selleks on kaks võimalust. Esimene, odavam, on praegu süvaõppekoolide konkursid juba esimese klassi lastele. Teine, sotsiaalsem, oleks abiõpetajate süsteemi rakendamine. Põhikooli klassides oleks sel juhul alati kaks õpetajat - aineõpetaja ja abiõpetaja, kes tegeleks põmmpeade järje peal hoidmisega. (Abiõpetaja vajadus ilmneb siiski suuremate klassikomplektide puhul, vast 10-15 õpilasest alates.) Sel juhul saaks õpetaja tegelda piisavalt tiheda tunni koostamisega, sealjuures kõrvalpõikena ka eriti edukaile uusi palukesi pihku pista, nüri korrutamise saaks enda kanda abiõpetaja.

Kui gümnaasium kinni pannakse võib põhikooli tase veelgi langeda - ära lähevad aineõpetajad , kes oma koormust täis ei saa(keemia , füüsika , bioloogia , geograafia ja ajalooõpetajad) . Kui kool asub linnast kaugel , peaks laps tõusma kell kuus , koju jõuab ka kell kuus-seitse . Linnades pole ühiselamukohti-seega on paljudele maalastele linnas kooliskäimine väga vaevaline . Näiteks Märjamaa ja Tallinna vahele jäävad vaid Pärnu -Jaagupi ja Märjamaa gümnaasiumid . Märjamaalt on Tallinna kui Pärnusse 60 km . Kes siin siis võidab? Koolijõudmine võtab oma paar tundi aega , koju samuti .

kas õige või vale, seda ei tea, aga igal juhul kuidagi masendav lugeda.

"Oleme harjunud sellise täistsüklikooliga, kus on koos 1.–12. klass, kuid Euroopa mastaabis ei ole see tavaline,” tõdes Lukas. "-

"Euroopaga" vehkimine sobib vaid poliitilisele kkounile ning mitte eV ministrile. Isee ineenesest ei ole paha, kuid , see kekutamine "Euroopaga" ei ole ministrile vääriline töö.

Sama argmentatsiooniga võiksime ära jätta nii laulupeod kui ka verivorsti.. Euroopa, Euroopa...

1-12 klassi koos sovjetiajast pärit komme ikka

See on hullumeelne plaan!
Kui pole eestlastest haritlasi, siis on võõrad haritlased ja eestlane peab jälle alt üles vaatama ja käsku täitma.
Mulle tundub juba nagu Lukas oleks keskerakonna salajane eestluse-vastane käepikendus!

mis sinu arust tulevad sealt likvideerimisele minevates gümnaasiumidest praegu haritlased vä?

Pole sugugi võmatu, et IRL traktoriga-tekk-peale ideoloogia musternäidis stalinlik Märjamaa rajoon väärib sama meetodi põhjal Keskkooli kaotamist...
Muidugi, kõikjal ei saa täht-tähelt ajada enda "sõprade" ettekirjutatavat poliitikat, vahel peab ka "populistlikke" otsuseid tegema ja inimlikult mõistusega otsustama. Nende kaotatava 100 hulgas 95% tõenäosusega pole Märjamaad, 75% tõenäosusega pole Jaagupit

et hüppame vette tundmatus kohas! Laps saab normaalse hariduse alles siis kui kaotame mammutklassid ja mammutkoolimajad!!! Sellest tuleb alustada!!! Gümnaasiumi saame lahutada põhikoolist alles siis kui ehitame( või kohandame vanad hooned)uued vastavad koolihooned.Kokkuvõttes,oleme veel ikkagi REALISTID!!!

Aitäh, Isamaa, aitäh Lukas ... sa tutvu sellega kus olid siis gümnaasiumid ja kui tugev oli nende tase ... mul tädi ja onu räägivad oma gümnaasiumi haridusega siiani saksa keelt vabalt... aga praegu .. paljud mmagünaasiumid on täidetud vallavalitsuse liikmete pensionaäridest sugulaste/tuttavatega , kelle seltskonda noor õpteja ei tahagi tulla ( tegelikult ei lastagi , sest mine tea , mida teeb ... ere näide on natuke aega tagasi Misso .. uus õppealajuhataja söödi lihtsalt välja , kuna nõudis pensionär õptajatelt kah töötegemist )
.. mida teevad need paljud gümnaasiumi lõpetanud ja ülikooli astunud ... kõrgharidusega ehitajad soomes .. nüüd pole neid kah sinna vaja ... arvan , et kes õppida tahab , see ka saab ja seda leb toetada , mitte nii , et "pearaha" saamiseks võetakse ja hoitakse viimanegi kuni lõpuni... ja veel matemaatika ning kirjand pevad olema kohustuslikud eksamid , ja mitte miski 20 punkti ekamid vaid vähemalt pooled punktid käes , siis on tehtud.

Mammutklassid on nendes koolides, mis on populaarsed ja kuhu võetakse vastu konkursiga. Sinna minnakse vabatahtlikult õppima. Tavalises keskmises maakoolis on klassis 10-15 õpilast.

Gümnaasiumi klass peaks suurem olema. Kui põhikoolis võib veel väiksemal klassil mõte olla, siis gümnaasiumis alla 20 õpilasega klass peaks olema pigem erand.

Sellepärast ongi mõtekas lahutada gümnaasium põhikoolist.

Alustaks jah Hiiumaast. Käina Gümnaasiumist võiks teha ära põhikooli ning Gümnaasiumi osa üle viia Kärdlasse.

Reformi tegemiseks on alati kehv aeg, sest muutused puudutavad peaaegu kõiki nii või teisiti. Kooli pidamine on kallis ja seda kallim, mida vähem on klassis õpilasi.

Koolireformi sunnib tegema kaks põhjust, esimene on vähenev õpilaste arv ning teine põhjus on majandusliku olukorra halvenemine. Kui raha on vähe, siis peab kõike lihtsalt ratsionaalsemalt korraldama.